- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
14673 Tarvastu ordulinnuse varemed, 14.-15. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Tarvastu ordulinnuse varemed, 14.-15. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 14673 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 17.02.1998 |
| Registreeritud | 17.02.1998 |
| X-koordinaat | 611672.13 |
| Y-koordinaat | 6456556.24 |
| Mälestise vana number | 567 |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(24)
Paikvaatluse kuupäev: 24.03.23
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(7)
|
Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520.
|
|
Mälestise tunnus Eestlaste muinaslinnusele rajatud monumentaalne ehitusmälestis ja maastikumärk. |
|
Kirjeldus Kavatiselt sega tüüp range kastelli ja loodusega seotud linnuse vahel. Alates 1410 viibis seal sageli ordumeister, mistõttu ruume täiendati võlvlagedega ja kõrgendati müüre. Vesiveski tähtsust toonitab selle flankeerivaks kaitseks rajatud tugev danskritaoline kaitsetorn, mille laius on 14 m ja müüride paksus 170 cm. Müüre iseloomustavad rõhtsate kihtidena laotud suurte tahumata põllukivide read. Kastell on sisepindalalt 6555m2. (K. Aluve, Eesti Arhitektuur) |
|
Ajalugu Ehitatud tõenäoliselt 14.sajandil arvatavale eestlaste maalinna kohale. Ehitise põhjaküljel oli suurvesiveski, mis täitis ka strateegilist ülesannet, kaitstes ligipääsu kindlusse, sama osa etendas ka vesiveski kõrval olev torn. Linnus sai Liivi sõjas tugevasti kannatada, kuid varemeiks muutus 16.s. lõpul püssirohu plahvatuse tagajärjel. |