Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kärstna mõisa ait, 19.saj.
Mälestise registri number 14679
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Ait, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluv majandushoone.

Sisestatud: 01.02.2007.

Mälestise kirjeldus


1950-60. aastatel on hoone põhjalikult ümber ehitatud – suletud on fassaadil olnud kaaristu (kaaristu piirjooned on läbi krohvi märgatavad). Tagakülje suured kaaravad on suletud, lõhutud on uusi akna- ja ukseavasid. Edela- ja loodeküljel on näha, et lagunevat tellisseina ning ukse- ja aknasilluseid on tsementmördiga parandatud. Esiküljele on nõukogude perioodil ehitatud kaks varikatust. Kaks krohvitud korstnat pärinevad arvatavasti 1920.–1930. aastatest, üks korsten on veelgi hilisem, silikaattellistest laotud. Siseruume on mitmeid kordi remonditud, endisesse aidaruumi on ehitatud lava ning kergemaid vaheseinu.
Endine aidahoone on kirde-edela suunaliselt ehitatud ristkülikukujulise põhiplaaniga ühekordne hoone. Seinamaterjaliks on kasutatud maakive ja telliseid. Hoone kagu- ja kirdeseinad on krohvitud, kuid edela ja loodeseinas on näha ka vanu tellissillustega tuulutusavasid, mis on kinni laotud. Edelapoolses otsaseinas on näha ka lai kaarja tellissillusega ava (ilmselt suuremate asjade pööningule tõstmiseks), mis on samuti kinni ehitatud – nende avade kinniehitamiseks on kasutatud veel vanemaid, keraamilisi telliseid, tagakülje suured kaaraknad on kinni laotud silikaattellistega . Suletud on ka nelinurksed aknaavad tagaküljel räästa all, kuid kuna seejuures on kasutatud veel vanemaid keraamilisi telliseid, võis kinnimüürimine toimuda hiljemalt 1920.-1930. aastatel. Mõlema otsakülje viilul on säilinud tellisvoodriga ümmargusi avasid (kirdeseinas neli, edelaseinas kolm), millel on alles ka vanad sepisvõred . Katuseräästa all jookseb tellistest karniis, mis jätkub põhikorrust markeerides ka otsakülgedel (edelaseinas kinnimüüritud ava all ning esifassaadi keskel fassaad katkeb ). Varem on hoonel olnud laastukatus, mille osi on praeguse eterniitkatuse alt veel näha. Loodepoolsele katuseviilule on hilisemal ajal ehitatud kaks tuulutusava.
Siseruumides on ehitusajast säilinud vaid kaaravadega uksi ja aknaid, muid vanemaid detaile ega vaheseinu pole säilinud. Ka sarikad, katusetalad ja -pennid on veel 19. sajandist.

(ARC Projekt OÜ Muinsuskaitse eritingimused, 2007)

Sisestatud: 11.10.2007.

Mälestise ajalugu


Ehitatud 19.s.
Kärstna mõisa keskus asub Sakala kõrgustiku kaguosas, Kabelimäe jalamil. Käsitletav hoone asub Kärstna mõisa peahoonest idas, teenijatemaja ja tõllakuuri läheduses.
Kärstna mõisa (sks. k. Kerstenhof) on esmamainitud 1624. aastal, mil Gustav Adolf andis selle koos kolme teise mõisaga Jacob de la Gardiele. Viimase poeg Magnus de la Gardie müüs Kärstna edasi Franz von Dreilingerile. Pärast Dreilingeri surma 1740. aastal päris mõisa tema tütar Elisabeth, kes oli abielus Heinrich von Anrepiniga. Anrepinite valdusesse jäi mõis kuni võõrandamiseni 1920. aastatel. 18. sajandi keskpaigast pärineb tõenäoliselt ka mõisahäärberi vanem osa. Peahoone juures on märke ka klassitsistlikus stiilis tehtud ümberehitustest (seinakaunistused, tiibuksed, kahhelahjud), mille algatajaks oli ilmselt Reinhold von Anrep, kes viibis Kärstnas 1797-1804. aastal. Nagu näha mõisa arveraamatust (1806-1807.a.) ning pärast abikaasa surma Peterburgi kolinud Reinhold von Anrepi lese ja mõisavalitseja kirjavahetusest 1806-1837. aastatel, siis sel perioodil mõisas suuremaid ehitustöid ei toimunud. Aastast 1869. kuulus mõis Cäcilie Anrep-Elmtile, kes mõisakeskuse korda seada lasi. 1898. aastal oli mõisaomanik Conrad von Anrep, kes rentis selle edasi Kurt von Anrepile. 19. sajandi lõpul on mõisahoonele lisatud historitsistlikke detaile.
Mõisa kõrvalhoonete ehitusaja kohta on andmeid napilt. Mõningat selgust annab J. Grüntheri poolt 1866. aastal koostatud plaan mõisakeskusest (vt. lisa 1), kus on juba näha ka käsitletav aidahoone, kuid teenijatemaja ja tõllakuur puuduvad. Seega võib ait pärineda kas Reinhold von Anrepi ajal toimunud ehitustööde ajast või perioodist 1837-1866. A. Hein paigutab 1980. aastal koostatud inventariseerimisankeedis aida aga 19. sajandi lõpuosasse. Kuna inventariseerimisankeedis oleval joonisel on aidana märgitud ka tõllakuur. Võimalik, et silmas on peetud hoopis seda hoonet. Arvestades, et esiküljel paiknev kaaristu ja tagakülje suured kaaraknad viitavad neorenessansile, võib tõenäoliseimaks valmimisajaks pidada 19. sajandi keskpaika.
1920. aastatest alates on hoones asunud rahvamaja.
(ARC Projekt OÜ Muinsuskaitse eritingimused, 2007)

Sisestatud: 11.10.2007.