Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Uue-Suislepa mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 14682
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Viljandimaa tüüpiline, regulaarsete elementidega, maalilisse loodusesse sulandatud mõisapark.

Sisestatud: 05.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Park väike 2,1ha regulaarsete kujunduselementidega mõisapark.
Peahoone asub Öhne jõe kaldarannikul, pargi alläärel on jõele paisutatud veskijärv.
Esiväljak on ilus, ümar, ääristatud kaarja sissesõiduteega, tema aktsendiks on keset väljakut kasvav üksik väga ilusa peaaegu maani ulatuva võraga hiidpärn. Esiosa raamivad ka majandushooned. Samas ka maaliline kuivanud puu.
Tagaväljaku asemel laskub maastik terrasside ja rampidega kujundatud muruväljakutega jõeni. Maalilist vaadet raamivad üksikud lehtpuud.
Pargi põhiosa on väike vabakujuline pargiosa peahoonest edelas. Jõeäärne nulgudega ilmestatud vabakujuline pargiosa on hävinud.
Põhipuuliigid on pärn, vaher ja saar.
Pargis on mälestuskivi “1965-1967 Suur näljaaeg Suislepas”. Selle vahetus läheduses on Suislepa liivakivi paljand.

Sisestatud: 05.10.2007.

Mälestise ajalugu


16.-17. sajandil kuulus mõis Poola ja Rootsi valitsejate läänidele. 17. sajandi lõpus võeti reduktsiooniga mõis riigi omandisse. Mõis eraldus Vana-Suislepa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Paul I eraldas osa Uue-Suislepa mõisast parun Mengden’ile, kes müüs selle 1799. a. Karl Gustav von Krüdenerile, kelle suguvõsa valdusse see järgnevalt jäigi. Mõisasüdame väljaehitamist alustas Moritz von Krüdener 1805. aastal. Mitmesugused ehitustööd kestsid 1811. aastani. Park on algselt rajatud 18.-19. sajandi vahetusel regulaarsena, hiljem 19. sajandi II poolel on teda laiendatud vabakujuliste pargiosadega. Maareformi järel läks härrastemaja 1921. aastal kooli käsutusse.

Sisestatud: 21.04.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kuni Uue-Suislepa mõisa ühtse kaitsevööndi kehtestamiseni

Sisestatud: 08.05.2007.