14713 Viljandi linnakindlustused, 14.-16. saj.

Mälestise tunnus

Valdavalt keskajal ehitatud ja osaliselt säilinud ning markeeritud maakivimüür

Mälestise kirjeldus

Linnamüür.
1,2 km pikkune vallikraaviga müür piiras linna kolmest küljest; S-külge kaitses vallikraaviga eraldatud ordulinnus. Linna W-küljel algas müür linnuse NW-nurgast, kulgedes Tasuja ja Pika t. vahel ning Tallinna t-st O pool, Tartu ja Väike-Turu t. vahel O-sse, ümbritsedes kaarjalt linna N-külge. O-s kulges müür Linnu -Lutsu ja Oru t. vahel, liitudes SO-nurgas taas linnuse müüriga. Ulatuslikumalt on säilinud vallikraavide süvendeid, linnamüürist ainult väike lõik Väike-Turu t. hoovis. — Müür oli 1,2—2,1 m paksune, laotud maakividest, mis välispinnal paiknesid rõhtsate kihtidena. Saviga laotud taldmik ulatus 1—2 kivirea sügavuselt pinnasesse. Müüri kõrguse ja kaitsekäigu kuju kohta andmed puuduvad. Linna W-küljel, Kauba t. joonel oli Riia e. Storke värav, NW-nurgal mitteflankeeriv 4-tahuline torn, N-küljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ning Lossi t. joonel Tartu värav. O-küljel paiknes kolmveerandringi-kujulise põhiplaaniga Moskva torn, Pika t. ümbruses värav pääsuks järve äärde ja väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad olid tornideta. Tartu värava ees oli piklik zwinger eesväravaga otsseinas. Riia värava ees oli esmalt 0,9 m paksuste seintega eeskaitseehitis. Tõen. 16. s. algul on rajatud uus 4-nurkse plaaniga, allosas u. 3 m paksuste seintega zwinger, mille S-küljel oli eesvärav ja vähemalt N-küljel laskekambrid alatsoonis.. Moskva torni nime põhjal on oletatud, et 1560— 82 ehitasid selle venelased.
(K. Alttoa, Eesti Arhitektuur)

Mälestise ajalugu

Rajatud arvat. 14. s., esmamainitud 1553. Liivi sõjas ning Poola—Rootsi sõjas 17. s. algul sai linnamüür tugevasti kannatada; müürisäilmed lammutati 18. s. ehitusmaterjaliks.