Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viljandi mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise registri number 14724
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis prefektuurihoone (112027837)

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 30.10.18

Inspektor: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Moonakatemaja, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vana ordulinnuse juurde rajatud mõisa uus peahoone. Mõisaansambli üks väheseid säilinud hooneid.

Sisestatud: 20.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Suur historitsistlik neorenessanss suunitlusega krohvitud kiviehitis, mille ühekorruselise põhiplaaniga liitub N-otsas ruudukujuline plokk. Esiküljel on kolmnurkfrontooniga (algselt voluutfrontooniga) risaliit, mille ees lai graniittrepp ning nikerdatud dekooriga puitpalkon. Dekoor on olnud suhteliselt rikas ( nurgaliseenid, akende dekoratiivsed krohviäärised jne. ) kuid see on säilinud vaid osaliselt. Kõrgema tiiva ilme kujundamisel on oluline osa ka II korruse väikese sõõrakendega pealisehitisel. (EA)
1880. aasta paiku valminud Viljandi mõisa uus härrastemaja nn. uus loss on kõrgele maakivisoklile rajatud ühe-, osaliselt kahekorruseline krohvitud tellishoone. Nii madalama osa viil- kui kõrgema hooneosa telkkatust kattis algselt S-kivi, vahepeal plekk ja nüüd eterniit.

Peasissepääsu, mis paikneb madalama hoonetiiva keskteljel, tõstab esile nikerddekoori ja rombimustrilise klaasinguga (tänaseks kõik klaasid lõhutud) veranda. Keskteljel peasissekäigu kohal paiknev voluutidega kaunistatud neobaroklik frontoon kaotas oma esialgse kujunduse juba läinud sajandi esikümnenditel. Kunagisest rikkalikust fassaadidekoorist – karniisid, korruste vahevööd, rustikat imiteeriv vuugistik, nurgakvaadrid, akende erikujulised ehispealmikud jm – saabki ettekujutuse vaid vanadelt fotodelt.
Fassaade katab praegu pritskrohv, säilinud on vaid üksikud dekoratiivdetailid: nurgarustika, põhjapoolsel küljel verandaga varjatud seinalõigul silekrohv rõhtvuukidega ja uksepealne ehiskarniis. Väike geometriseeritud puitdekooriga veranda kõrge välistrepi kohal on oma algse ilme säilitanud.
Säilinud on ka mõlemad, nii pea- kui põhjapoolse sissekäigu rikkaliku dekooriga tiibuksed. Esialgse kuju on säilitanud ka puitraamides aknad: madalamas hooneosas, kus paiknesid esindusruumid on need ümarkaarsed, kahekorruselises tiivas 6-ruudulised. Katsealust atikaosa liigendavad sõõrikujulised valgus ja tuulutusavad. Sokli(keldri)korruse aknad on seal paiknenud arestikambrite tõttu ümber ehitatud.

Madalama hoonetiiva pööningukorrus oli osaliselt välja ehitatud juba mõisaajal ning avanes väikesele konsoolrõdule hoone lõunaküljel – rõdu konsoolid ja piire on hävinud. Ümarkaarne klaasitud uks avaneb ka saledatele malmpostidele tõstetud väikesele rõdule hoone edelanurgal.

Hoone siseplaneeringus on muudatusi suhteliselt vähe ning mõisaaegne ruumijaotus loetav: keskteljel vestibüül, millest kahele poole jäid saal ja söögituba, salong jt esindusruumid ning kahekorruseline eluruumide tiib mõlemaid korruseid poolitava pikikoridoriga, kust viib puittrepp teisele korrusele nig sealt edasi pööningule.
Hoone soklikorrust, kus kunagi paiknesid majandusruumid, on põhikorrusega ühendanud ilmselt kaks treppi, mis on näidatud ka hoone inventariseerimisjoonistel 1936. aastast. Vestibüülist tehti trepp keldrisse arvatavasti hiljem. Küll aga viis vestibüülist keerdtrepp (ei ole säilinud) pööningukorrusele.
Interjööris on säilinud märkimisväärselt palju ajaloolisi sisekujunduselemente: seina- ja laekarniisid, lühtrirosetid, aaderdatud tahveluksed ja akna voldikluugid, värvitud tahveluksed koos profileeritud piirliistudega, seinakapid, uksekäepidemed ja lukusildid, aknakremoonid, tuulehaagid jm; ka osa mõisaaegseid kõrgeid karniisidega ahje ning mõned hilisemad kahhelahjud.


Sisestatud: 01.02.2007.

Mälestise ajalugu


Mõis rajati ordulinnuse juurde juba arvat. 13.s. lõpus. vana mõisamaja (lammutatud 1950. a-il) oli ehitatud Tšeglekovide vallutusaja algul 1746.s., uus peahoone püstitati 19.s. lõpus Ungern-Sternbergide ajal.

Sisestatud: 20.10.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Asub Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal

Sisestatud: 01.02.2007.

Meedia


artikkel "Mõisahoone remondi algusaeg on ebaselge"
08.04.2005
Henrik Ilves

Kuigi riik andis hiljuti Viljandi mõisahoone katuse parandamiseks 100 000 krooni, pole kindel, et selle tööga tänavu algust tehakse.
Viljandi mõisahoone sai Kultuuriministeeriumilt raha teiste muinsuskaitseobjektide seas. Hoonet haldava aktsiaseltsi Acropolis juhataja Heiki Saare sõnul on remondi alguse aeg siiski veel ebaselge.
«Selle raha eest saab ainult korra katusele minna ning sealt alla tulla. See, kui palju katus tegelikult maksma läheb, selgub siis, kui on valmis maja renoveerimise eelprojekt,» lausus Saar.
Projekteerija leidmiseks kavatseb Acropolis korraldada vähempakkumise. Mõisaomanikud on saanud eurofondist projekteerimistoetuse maksmise kohta kinnituse, kuid millise summaga on tegemist, seda ei soovinud Saar täpsustada. «See raha ei ole meil veel käes,» sõnas ta.
Enne, kui projekt on tehtud ja kalkulatsioonid paberil, ei julgenud Saar ennustada ka seda, kas suurem ehitustegevus algab mõisahoones tänavu või lükkub see kaugemasse tulevikku. «Tegelikult käib tegevus kogu aeg, sest mitu meest tegeleb seal lammutustöödega,» lisas ta.
Samuti on mõisa juures sel talvel raiutud puid ning koristatud tormimurdu. Osa pakke on küll minema veetud, kuid mõned võib leida lauluväljakult ja Hariduse tänava äärest.
«Inimesed veeretavad puid öösiti mäest alla ja selle vastu me ei saa. Aga asi tasahilju edeneb ja kõik saab koristatud,» lubas Saar.
Tasuja puiestee 4 asuvasse mõisamajja kavatsevad omanikud rajada hotelli. Heiki Saar on renoveerimistööde kogumaksumuseks hinnanud 25—30 miljonit krooni.


Sisestatud: 06.05.2005.