Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viljandi maagümnaasiumi hoone
Mälestise registri number 14730
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.11.18

Inspektor: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Õppehoone, Koolimaja, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajalooliselt ühiskondlik hoone, mis on juba 19. sajandi lõpust mänginud olulist rolli piirkonna hariduselus.

Sisestatud: 09.02.2009.

Mälestise kirjeldus


Viljandile iseloomulikult punastest tellistest ehitatud E-kujulise põhiplaaniga kahekorruseline täiskeldrikorrusega hoone on muljetavaldavalt suur. Lisaks klassiruumidele, aulale, õpetajate toale ja kantseleile, köögile ja söögisaalile olid maja II korrusel õpilaste magamistoad ning teises tiivas direktori korter, keldrikorrusel aga kooliteenijate eluruumid ja mitmesugused abiruumid, ühtekokku ligi sada ruumi.
Hoone pikka sümmeetrilist fassaadi liigendavad atikaseinaga päädivad risaliidid, kompositsiooniline kesktelg on esile toodud aula ja peatrepikoja kõrgete ümarkaarakendega. Vanadel fotodel on näha akende varasem 8-osaline raamijaotus. Fassaadidekoori kujundavad simsid, karniisid, korrustevaheline lainefriis (nn jooksev koer), paarispilastrid, astmelised telliskonsoolid, kaks vappi külgrisaliitide koha. Hoonel oli valtsplekk-katus.
Kunagisest rikkalikust interjöörikujundusest annavad aimu napid säilinud detailid – paar karniiside ja lühtrirosettidega lage, klassitsistliku stukkdekoori fragmendid (munavöödiga kapiteeli detail jmt), mis leiti aula põranda alt viimase remondi käigus ja mida säilitatakse nüüd kooli muuseumis.

Nii I kui II maailmasõja ajal oli koolimajas sõjaväehaigla. 1944. aastal panid taganevad saksa sõdurid laatsareti põlema. Kahjutules sai tõsiselt kannatada Jakobsoni tänava äärne tiib ja hoone keskosa koos peavestibüüli ja aulaga, Uue tänava äärse tiiva ruumid jäid tulest enamasti puutumata.

Koolimaja taastamisprojekti tegi Viljandi peaarhitekt Ott Puuraid, eelprojekt valmis juba sama aasta detsembriks, ehitamisega alustati 1945. aasta kevadel, samal ajal jätkus projekteerimine ja tööjooniste tegemine. Projekti seletuskirja kohaselt on taastamisel ...hoone siseruumide jaotuselt kujundatud otstarbekohasemaks ja ajanõuetele vastavamaks. Ümberehitused puudutasid eelkõige esindusruume. Vestibüülis lammutati vaheseinad ja ahjud, tekkis suur peatrepi poole avatud ruum. Ühtlasi “nihutati” vestibüüliga külgnevate klassiruumide koridoripoolset seina, et anda jalutuskoridorile minimaalne nõutav laius – 3.40. Samamoodi laiendati jalutuskoridori II korrusel. Aulaga külgnevate klassiruumide otsaseina kavandatud klapp(voldik)uksed pidid andma võimaluse vajadusel saali pikendada. Jakobsoni tänava äärses põlenud tiivas ehitati kõrgemaks võimla ja tehti seina ülaossa õueküljele avanevad aknad. tuli asendada ka vahelaed ja põrandad. Uue tänava poolses tiivas muudeti mõnevõrra II korruse ruumijaotust, tekitades sinna I korrusega analoogse keskkoridori. Ulatuslikumalt ehitati ümber keldrikorrus, kuhu paigutati garderoobid, aga ka gaasivarjend degaseerimisruumiga jm. Keldrikorrusel on tehtud mitmeid suuri ümberehitusi ka hiljem.
1945 – 1951 taastamistööde käigus vahetati välja ka kõik aknad ja välisuksed, katus kaeti esialgu osaliselt vana plekiga, hiljem põletatud savikiviga.
Taastamisprojekti koos selle juurde kuuluva kirjavahetuse ning tööjoonistega (kokku 3 mahukat kausta) säilitatakse Viljandi Linnavalitsuse arhitektuuriosakonna arhiivis (nr. 92).
Sõjajärgne siseviimistlus oli suhteliselt kasin, tegemata jäid mitmed projektis kavandatud elemendid: peatrepikoja balustraad ja kapiteelide ning baasidega sambad ja pilastrid II korrusel aula ees, vestibüüli seinale mõeldud õpilaselu kujutav kipsreljeef ning marmorist tahvel kooli ideed kandwa mottoga jm. Osa selleaegseist interjööridetailidest on asendatud hilisemates remontides. Alles on O. Puuraidi kavandatud seinapaneel vestibüülis, peatrepi betoonbarjäär, mõned siseuksed, võimla rõdu ja kasevineerist tahveldusega lagi (üle värvitud). Aula sai uue kujunduse 1993. aastal (autor Kersti Leinbock).
Kool on oma maja hoolikalt hoidnud püüdes ajaloolist miljööd säilitada, oskuslikult on restaureeritud stukkdekoor (karniisid, laerosetid) Uue tänava äärses tiivas arv. kunagises kooli direktori korteris.
"Muinsuskaitse eritingimused" 2003 Koostanud AS Restor ajaloolane Anne Lass









Sisestatud: 09.02.2009.

Mälestise ajalugu


Kunagise G. M . Schmidti eragümnaasiumi krundile Uuslinna idaserva Veski tänava lõppu 1876 – 1877 rajatud Liivimaa maagümnaasiumi hoone oli 19. sajandi Viljandi suurim ja imposantseim ehitis. Koolimaja projekti tegi arhitekt R. Häusermann Riiast (viimase kavandatud on Pärnu Eliisabeti kiriku põiklööv 1893), ehitustöid juhatas Matthias von Holst (Pauluse kiriku lõpp-projekti autor ja ehitustööde juht 1863 – 66, Halliste kiriku taastamisprojekt 1863 – 67, Häädemeeste kirik 1874).
Maagümnaasiumi uuele hoonele pandi nurgakivi 5. juunil 1876, koolimaja õnnistati sisse 17. detsembril 1877.

Sisestatud: 22.08.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates

Sisestatud: 09.02.2009.