- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
14736 Heimtali mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Heimtali mõisa peahoone, 19. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 14736 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 25.02.1998 |
| Registreeritud | 25.02.1998 |
| X-koordinaat | 588220.91 |
| Y-koordinaat | 6465646.72 |
| Mälestise vana number | 575 |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(20)
Paikvaatluse kuupäev: 21.02.22
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Arvukate kõrvalhoonetega mõisaansambli klassitsistlik härrastemaja. |
|
Kirjeldus Hoone kompositsioon lähtub pallodionistlikest eeskujudest. Suhteliselt kõrge (osalt 2-, osalt 3-korruseline) keskosa on madalate galeriide abil ühendatud ühekorruseliste, kõrge kolmnurkfrontooniga tiibehitisega. Hoone kõrgemat keskosa kaunistab tagasihoidlik atika, algselt paiknes keskosa ees I korruse kõrgune veranda. Sissepääsud kavandati galeriidest. Keerulise ehituse tingib eelkõige hooneosade erinev kõrgus. 20.s. ümberehitustega on ruumijaotust mõnevõrra muudetud. Algsest sisekujundusest on säilinud tagasihoidliku stukkdekooriga saali peegellagi, saali kamin, mõned uksed. (EA) |
|
Ajalugu Siinset mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal – siis kandis see nime Linsen. Oma praeguse nime on Heimtali saanud XVIII sajandi lõpul. Praeguseni säilinud peahoone on rajatud Peter Reinhold von Siversi poolt tema enda jooniste järgi (valmis 1860. aastal)Heimtali jäigi Siversite perekonnale kuni maareformini. Viimane omanik oli Friedrich von Sivers. Pärast mõisate võõrandamist oli siin riigimõis ja alates 1932. aastast on peahoones kool. Praegu on peahoones Raudna Põhikool. |
|
Aruanded Roog, R. 2011. Aruanne Heimtali mõisa veranda vundamendi arheoloogilistest uuringutest 2011. aasta mais. |
|
Allikad Arh. mälestise pass, E.Kangilaski, 1982 |