Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Heimtali mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise registri number 14736
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.02.1998
Registreeritud 25.02.1998
Mälestise vana number 575
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(17)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Arvukate kõrvalhoonetega mõisaansambli klassitsistlik härrastemaja.

Sisestatud: 11.08.2003.

Mälestise kirjeldus


Hoone kompositsioon lähtub pallodionistlikest eeskujudest. Suhteliselt kõrge (osalt 2-, osalt 3-korruseline) keskosa on madalate galeriide abil ühendatud ühekorruseliste, kõrge kolmnurkfrontooniga tiibehitisega. Hoone kõrgemat keskosa kaunistab tagasihoidlik atika, algselt paiknes keskosa ees I korruse kõrgune veranda. Sissepääsud kavandati galeriidest. Keerulise ehituse tingib eelkõige hooneosade erinev kõrgus. 20.s. ümberehitustega on ruumijaotust mõnevõrra muudetud. Algsest sisekujundusest on säilinud tagasihoidliku stukkdekooriga saali peegellagi, saali kamin, mõned uksed. (EA)

Sisestatud: 11.08.2003.

Mälestise ajalugu


Siinset mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal – siis kandis see nime Linsen. Oma praeguse nime on Heimtali saanud XVIII sajandi lõpul. Praeguseni säilinud peahoone on rajatud Peter Reinhold von Siversi poolt tema enda jooniste järgi (valmis 1860. aastal)Heimtali jäigi Siversite perekonnale kuni maareformini. Viimane omanik oli Friedrich von Sivers. Pärast mõisate võõrandamist oli siin riigimõis ja alates 1932. aastast on peahoones kool. Praegu on peahoones Raudna Põhikool.

Sisestatud: 11.08.2003.

Aruanded


Roog, R. 2011. Aruanne Heimtali mõisa veranda vundamendi arheoloogilistest uuringutest 2011. aasta mais.

Sisestatud: 01.04.2012.

Allikad


Arh. mälestise pass, E.Kangilaski, 1982
Ajalooline õiend, E.Kangilaski KRPI, 1980

Sisestatud: 11.08.2003.