Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Heimtali mõisa pargivahimaja, 19. saj
Mälestise registri number 14745
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.02.1998
Registreeritud 25.02.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.04.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Aednikumaja, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Aednikumaja, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Mõisaansamblisse kuuluv kõrvalhoone

Sisestatud: 11.08.2003.

Mälestise kirjeldus


1-korruseline, viilkatusega puidust elamu, mille fassaadid on kaetud püstlaudisega. Hoone paikneb pargi servas otsafassaadiga peahoone mõisasüdame poole. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Otsafassaadidel puuduvad akna- ja ukseavad, mõisasüdame poolse viiluvälja keskel on lakaluuk, vastasseinas väikesemõõduline valgusava. Esifassaadil paikevad korrapäraselt kaks kolmese jaotusega aknaava. Sissepääs hoonesse on hoovi poolt. Kahel pool sissepääsu on kaks kahese jaotusega aknaava. Hoone sissepääsu ees on lihtne puidust tuulekoda.

Sisestatud: 02.07.2013.

Mälestise ajalugu


Mõisa mainitakse esimest korda 1528. aastal, kui see kuulus Karksi ordulossi valduste hulka. 1744. aastal kinkis keisrinna Jelisaveta toona abimõisa seisuses valduse koos Õisu mõisaga viitseadmiral Peter von Sieversi (1676-1740) lesele ja tema lastele. 1789. aastal sai muutis toonane omanik Peter Reinhold von Sivers (1760-1835) abimõisa iseseisvaks ning nimetas viimasele oma surnud mõrsja Luise von Heimenthali mälestuseks ümber Heimthaliks. Kompleksi väljaehitamisega alustati 19. sajandi alguses ning see kestis kuni sajandi lõpuni. Nn mõisa aednikumaja on tõenäoliselt ehitatud 1920. või 1930. aastatel.

Sisestatud: 02.07.2013.