Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pärsti mõisa park, 19.saj.
Mälestise registri number 14750
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.02.1998
Registreeritud 25.02.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Viljandimaa tüüpiline, maalilisse loodusesse sulandatud mõisapark.

Sisestatud: 05.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Suure 15,6 ha mõisapargi kujunduses on Viljandimaa parkidele omaselt maksimaalselt ära kasutatud looduslikke tingimusi, arvestatud reljeefi ja lähedalasuvate Veskijärve ja Kuunijärvega. Veekogude kallastel kasvavast puistust on kujundatud looduspark. Tänaseks on järveümbrus pargina kinnikasvanud, kuid vaated tiigile peahoone poolt lahtiraiutud ja pargiteede asukohad säilinud. Parki toovate teede ääred palistatud valdavalt tammealleedega.
Pargi esiväljak on poolringi kujuline, sügav, avar, aktsendiks põlissaar.
Pargi põhiosa moodustab vabakujuline puistu esiväljaku ümber, kus puud on istutatud tihedate gruppidena, et isoleerida peahoonet majandushooneist. Sissesõidutee suunal on park hõre. Püütud on avada vaateid järvele ja hoida korras peahoone esist muruväljakut ja lähiümbrust. Omaaegse kooli direktori Gustav Tarre algatusel rajati dendraarium, kus säilinud mitmed huvitavad liigid.
Veskijärve lääneküljel vaatesihiga järvele asunud kaheksanurkne koonusekujulise katusega puidust pargipaviljon on samuti praeguseks hävinud. Kohalike elanike mälestuste järgi olnud paviljonis ka kivist jalal laud. Ümbrus pargi osana põõsaste ja lilledega kaunistatud.
Keskmise liigirikkusega pargis kasvab 49 liiki puid ja põõsaid. Valdavad liigid on saar, tamm ja pärn. Introdutsentidest näiteks ebatsuuga, hall nulg, amuuri korgipuude rühm, mandzuuria pähklipuu, hariliku saare leinavorm, hõbepappel, kollane kask, mägivahtra punaselehine vorm, kuradipuu ja hiigel-elupuu .

Sisestatud: 02.08.2010.

Mälestise ajalugu


Algne park on rajatud 18. sajandi lõpul mõisnik Belowi poolt ilmselt barokse aiana. 19. sajandi teisel poolel, kui mõis kuulus juba L. v Stryckile, rajati suurejooneline vabakujuline järvi ühendav park. Mõis kaotati 1918. aastal, pea samal ajal kolis peahoonesse kool mis asub seal tänini. Omaaegse kooli direktori Gustav Tarre (direktor 1922-1955) algatusel rajati pargi lõuna ossa dendraarium. Millest on säilinud mitmed huvitavad liigid.

Sisestatud: 23.11.2004.

z