Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karikas, 17.saj. (hõbe, seest kullatud)
Mälestise registri number 14780
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 26.02.1998
Registreeritud 26.02.1998
Mälestise vana number 286-k

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.11.22

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud, valatud, kullatud osaliselt.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17.saj.
Mõõtmed: Kõrgus ca 21, 5 – 22 cm, kupa Ø ca 13 cm, jalami Ø 15, 1 – 15, 4 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Kupa servast hõbedaga parandatud; lömmis pungisel rebend ja 3 auku. Mõlke nii kupal kui ka jalamil. Tüvise ja jalami liitekoha profiilliist vildak, samas ka jootejäljed (tinaga joodetud).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kaunis hõbedast kohrutatud barokne armulauakarikas, kupa seest, huuläär ca 1 cm laiuselt ka väljast kullatud. Silinderjas, altpoolt ahenev kupa toetub kuuetahksele tüvisele, mille keskjoonel paikneb järsult eenduv pungis. Pungisel on süvistatud joonega markeeritud siledad ovaaljad pinnad (6 pungise üla- ja 6 alaküljel). Jalami moodustavad kaks ülestikust kuussiiru, mis on ca 0,5 cm laiuselt kullatud. Kullatud on ka jalamile 4 klambriga kinnituv valatud krutsifiksgrupp (4,1 x 3 cm). Kupa küljel graveeritud akantuslehtedest ääristatud ja kahe raudrüükiivriga tipnev kaksikvapp, mida poolkaarjalt ümbritseb tekst: Iohann Georg Moren Schildt; Margareta Elisabeth V. Der Palen.

E. Vende Väärismetalltööd Eestis 15. – 19. sajandini (Tln., 1967), lk. 78: ilus 17. sajandi töö, kuid kahjuks signeerimata ja dateerimata. Kabi on küll veel vana kuussiirus, kuid ta äär on juba pehme kumerusega. Kupa ja pungis on eelmise karika (Jõhvi kirikus, 1652.a. töö) sarnased, kuid üldised vahekorrad on enam läbi kaalutud.

(Kirjelduse koostas Sirje Simson 2000. aastal.)

Sisestatud: 23.03.2007.