Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tukukott, 1723 (hôbe)
Mälestise registri number 14860
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.04.1998
Registreeritud 21.04.1998
Mälestise vana number 638
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

Varastati septembris 1983.
Inspekteeris kkt koostaja Sirje Simson.

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.05

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Annetustarve, Tukukott.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kirikuhõbeda eriti ainulaadne ajastuomase kunstilise kujundusega ja kultuurilooliselt huvipakkuv näide barokiajast 18. sajandist.

Tukukott. Annetatud 1723 (hōbe).

Sisestatud: 30.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 638

Varastati 1983 septembris.

Sisestatud: 11.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hbe.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kullassepp
Dateering: umbes 1723
Mõõtmed: Ø 10 – 12, 5 cm, pikkus 20 cm, pideme pikkus 18, 4 cm, pideme Ø 2, 2 cm, kellukese kõrgus 3, 2 cm, kellukese Ø ca 2, 8 cm; kaal ca 300 g (inventariseerimisandmeil, 1979)
Märgid (meistrimärgid): hõbedamärgid põhja all mitteloetavad
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): annetuskirje ümber suudme: Fr. Elisabeta Dorothea Wrangeln Wittwe Scheidinch Ao 1723 (inventariseerimisandmeil, 1979)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, pragu, suudme servas naelaauke (inventariseerimisandmeil, 1979)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Toobikujuline hõbedast tukukott Maarja ja Jeesuslapsukese kujutisega esiküljel, hõbedast pideme ja kellukesega,
kiriku korjanduskott
Varastati septembris 1983
A. Köögardal. Keila kihelkonnaloost. Tallinn, 1924, lk. 23: Hõbeasjadest on kolikambris… kaks hõbedast kellakotti. Ühe kellakoti, üheainsa kuljusega seal küljes, kinkis, nagu pealkirjast näha, proua Elisabeta Dorothea Wrangeln, Scheidinch’i lesk, aastal 1723.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.02.2009.