Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tukukott, 1865 (hôbe)
Mälestise registri number 14861
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.04.1998
Registreeritud 21.04.1998
Mälestise vana number 639
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

Varastati septembris 1983.
Inspekteeris kkt koostaja Sirje Simson.

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.05

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Annetustarve, Tukukott.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kirikuhõbeda eriti ainulaadne ajastuomase kunstilise kujundusega ja kultuurilooliselt väga huvipakkuv näide historitsismiajast 19. sajandist.

Nimetuse täpsustus: Tukukott. L. E. Michelsen, 1865 (hōbe).

Sisestatud: 30.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 639.

Varastati septembris 1983.

Sisestatud: 11.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kullassepp Leopold Eduard Michelsen
Dateering: 1865 (K. Kirme andmeil 1869)
Mõõtmed: ei ole teada
Märgid (meistrimärgid): hõbedamärgid põhja all: LM; ... 1865 84, Tallinna linnamärk (3 lõukoera)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): graveeritud annetuskirjed toobi küljetahkudel:
Kartke Jummalat
Möhko Peter Rikno Wiinawalla kirriko wormünder
Perre Mart Aadermann Harko walla kirriko wormünder
Armastage mene
Tiilse [Tutso] Perts Reimde Hüerowalla kirriko wormünder 1865 (inventariseerimisandmeil, 1979)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud (inventariseerimisandmeil, 1979)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Tahulise toobi kujuline hõbedast tukukott reljeefse meesfiguuriga esiküljel, hõbedast pideme ja kahe kellukesega meesfiguur esitahul maaniulatuvas rüüs, kannab reha, luuda ja suurt kellukest
Varastati septembris 1983

Leopold Eduard Michelsen (1822 – 1888), Tallinna juhtiv kullassepp historitsismiajal – meister alates 1847, 1856. aastast kullasseppade ameti vanem
K. Kirme. Eesti hõbe. Tallinn, 2000, lk. 232, Eesti kullasseppade atribueeritud teoste nimekiri: Tukukott. Hõbe. 1869
A. Köögardal. Keila kihelkonnaloost. Tallinn, 1924, lk. 23: Hõbeasjadest on kolikambris… kaks hõbedast kellakotti. Ühe kellakoti, üheainsa kuljusega seal küljes, kinkis, nagu pealkirjast näha, proua Elisabeta Dorothea Wrangeln, Scheidinch’i lesk, aastal 1723. Kui talunikud pika raske aja järele jälle kosuma hakkasid, tegid nad weel parema kingituse: 1865. aastal kinkisid Harku walla kirikuwöörmünder Pere Mart Andermann, Hüüru walla kirikuwöörmünder Tiitsu Prits Reimde ja Wääna walla wöörmünder Mõhku Peeter Rikko ühiselt hõbedase kellakoti, millel juba kaks kuljust küljes ja kinkijate nimed ning üks piiblisalm Eesti keeles peal olid.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.02.2009.