Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ristimisvaagen, L.Michelsen, 1873 (hõbe, graveeritud)
Mälestise registri number 14876
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.04.1998
Registreeritud 21.04.1998
Mälestise vana number 6-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

Varastati 10./ 11. oktoobril 1991.
Inspekteeris kkt koostaja Sirje Simson.

Inspekteerimise kuupäev: 21.08.04

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Ristimistarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise kullassepatöö kunsti- ja kultuuriväärtuslik näide historitsismiajast, 19. sajandist

Sisestatud: 18.01.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1971 – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 6
Varastati 10./ 11. oktoobril 1991

Sisestatud: 16.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hbe.
Tehnika: gobelntehnika.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kullassepp L. E. Michelsen
Dateering: 1883
Mõõtmed: (inventariseerimisandmeil 1980) Ø 35, 2 cm, kõrgus 5, 7 cm
Märgid (meistrimärgid): põhja all: meistrimärk LM, proovimeistrimärk: M. C/
1883; 84; Tallinna linnamärk (kolm lõukoera)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): serval gooti kirjas graveerituna: Laske need lapsokessed minno jure tulla, ja ärge keelge neid mitte, sest nisugguste pärralt on Jummala riik. Ev. Marc: 10, 14. Serva all graveerituna: N. von Mohrenschildt & E. von Mohrenschildt 1873 den 7ten October.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): ei ole teada
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): registrisse kandmisel on annetuskirje daatumit eseme valmistamisajaga seostatud ekslikult
Varastati 10./ 11. oktoobril 1991
Leopold Eduard Michelsen (1822 – 1888), Tallinna juhtiv kullassepp historitsismiajal – meister alates 1847, 1856. aastast kullasseppade ameti vanem.
Nissi kiriku kroonikaraamat (1980. aastate väljakirjutus Nissi
kooli kogutud materjalidest): Ristimisvaagnaid on 2… Teine
uuem ja väiksem hõbetatud ristimisvaagen on aastast 1873… Sama vaagna alumisel küljel: N. von Mohrenschildt & E. von
Mohrenschildt 1873 den 7ten October
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 16.02.2009.