Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karikas, Fr.W.Möring, 19.saj. I pool (hôbe, graveeritud)
Mälestise registri number 14911
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.04.1998
Registreeritud 21.04.1998
Mälestise vana number 106-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastati septembris 1983.
Inspekteeris kkt koostaja Sirje Simson.

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.05

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kultuurilooliselt huvipakkuv Tallinna nimeka kullassepa poolt valmistatud, ajastuomase kunstilise kujundusega sakraalese klassitsismiajast 19. sajandist

Sisestatud: 01.12.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 106

Sisestatud: 11.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hbe.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kullassepp Friedrich Wilhelm Möring
Dateering: 19. sajandi I kolmandik
Mõõtmed: kõrgus 29, 8 cm, kupa Ø 10, 5 cm, kaal ca 600 g (inventariseerimisandmeil, 1979)
Märgid (meistrimärgid): jalami välisäärel meistrimärgid: FWM; Tallinna linnamärk (rist); 13 (inventariseerimisandmeil, 1979)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Jalami küljel punktiirjoonega annetuskirje: Zum Andenken von Johann Heinrich von Mohrenschildt an der Kegelschen Kirche (inventariseerimisandmeil, 1979)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): ei ole teada
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Klassitsistliku kujundusega armulauakarikas,
kupa alumine kolmandik rõõneline, jalamit kaunistab akantusvöönd ka jalamikaela servas
Varastati septembris 1983
K. Kirme. Eesti hõbe. Tallinn, 2000, lk.167: Möringite suguvõsa viimane kullasseppmeister Friedrich Wilhelm Möring, kes sündis viljaka Tallinna meistri Johann Gottfried Möringi pojana 1792. aastal, oli 1805-1811 õpipoiss oma isa töökojas, sai 1818 meistriks… F. W. Möring suri 1828. Tema teada olevatest töödest pidulikem on Morgenschildide vapiga karikas, mis asus Keila kirikus veel pärast Teist maailmasõda, kuid varastati sealt. Karikas oli ilusate proportsioonidega, pungist kaunistas väike akantuslehtedest vöö, kabi oli rokokood meenutava elegantse liigendusega.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.02.2009.