Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ristimisvaagen, 15.saj. (vask)
Mälestise registri number 14925
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 22.04.1998
Registreeritud 22.04.1998
Mälestise vana number 655-a
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

24. aprillil 2003 - kaduma läinud (varastatud) 1969 – 1970 paiku, oli katkine (serv rebenenud).
Inspekteeris kkt koostaja Sirje Simson.

Inspekteerimise kuupäev: 21.05.03

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõunik (vallasmälestiste alal), Mare Kask

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Ristimistarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui väga vana ainulaadse kunstilise kujundusega kirikunõu.

Sisestatud: 06.04.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1930. aastaist (reg. nr. 864), uuesti muinsusväärtusena inventariseeritud 2. augustil 1955, kuid (kaotsimineku tõttu) puudus järgnevaist kaitsenimekirjadest

Sisestatud: 20.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: kohrutatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1955.a. inventariseeritud daatumiga 15. sajand, registrisse kantud daatumiga 16. sajand
Mõõtmed: inventariseerimisandmeil Ø 48 cm, kõrgus 8,5 cm
Märgid (meistrimärgid): inventariseerimisandmed märke ega kirjeid ei sisalda
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oli katkine (serv rebenenud)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kitsa ja suhteliselt madala servaga vaagen, mille lai kumer põhi erakordselt rikkaliku ja võõrapärase kujundusega: keskel, otsustades foto järgi, lopsakal drapeeringul istuv (inventariseerimisandmeil: põlvitav) naisfiguur (peakattes, vasakus käes ogadega ratas?), ümbritsetud sõõrist, mille moodustavad kuus idamaist motiivi meenutavat tugevasti stiliseeritud liiliat vaheldumisi kompositsiooniga kroonitud lõvipeast ja kahest „juugendlikult“ kaarduva varrega liiliast (liiliate vahel identifitseerimatu looma(?) kujutis). Serval ja ümber põhja keskosa kujupunsliga löödud muster. Võib olla olnud ristimisvaagnana kasutusel, kuid teiste Eesti hiliskeskaegsete ristimisvaagnatega puudub kujunduslik seos, ka kujult veenõuks vähesobiv, pealegi sakramendile viitava sümboolikata.

TÜ raamatukogu fond 55 nim. 3, sü. 82. (Jõelähtme kihelkonna kirikumärgid. Registreerinud 1935.a. suvel Albert Kukk, stud. theol.), lk. 47 (Peale selle leidub veel üks mittetarvitatav suurem ristimisvaagen tinast, üleni mustunud. Tähed seespool äärel: ZL + ZL (Seda tina-ristimisvaagnat mainib ka 1900 5.-6. augustil praostivisitatsiooniga koos tehtud inventarinimestik)
Eeltoodud fikseeringu valguses muutub küsitavaks, kas fotol oleva vaagna näol (ja 1955.a. inventariseerimisandmete põhjal) ikka ongi tegu nõuga, mis ristimisvaagnana kuulus 1930. aastail muinsuskaitse alla. Tähed ZL, ZL ja rist nende vahel võiksid tähistada meistrimärki, mis kuulub Tallinnas 19. sajandi alguses (kuni aastani 1816) tegutsenud tinavalajale Zacharias Lindströmile. Seega ei saa välistada, et 1930. aastail oli muinsuskaitse all 19. sajandi algusest pärinev tinavaagen.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 20.02.2009.