Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Järva-Madise kirik
Mälestise registri number 14935
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 22.05.1998
Registreeritud 22.05.1998
Mälestise vana number 376
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis kirik (107016963)

Inspekteerimised(13)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.08.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis erandlik ühelööviline kirik

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Järvamaa väikseim kirik (sisepikkus 18,3 m, laius 9,45 m). Algkavatisse kuulub kitsam nelinurkne koor koos käärkambriga põhjaküljel, millel on ainult kaks traveed. Käärkambris paikneb piscina (ainus Kesk-Eestis). raidportaalid on läänesinas, lõunaseina läänelõigus ja käärkambril. Viimased kaks on äärmiselt lihtsad, nad on saledalt teravkaarsed, astendamata ja talumita. Aknaavad (kaasa arvatud väike käärkambriaken) paiknevad kõrgel nagu linnuses, on pilujalt kitsad ja lõpevad ülal terava kolmikkaarega. Kitsas müüritrepp lääneseinas osutab võlvimiskavatsusele juba algprojekti koostamisel, kuid selle realiseerimiseni jõuti vaid kooris.
Pikihoones on tähelepandavalt kõrged kuplitaolised ristvõlvid, mille siilud ristuvad diagonaaltelgedel, kuid ristuvad kalasabataoliselt seotuna ka kõrgetel seitlijoontel (näivad altvaates seetõttu kaheksaosalistena). Võlvid toetuvad astmelistele kilpkaartele; mõlemad viimased on viienurkse ristlõikega; roiete kaldpinnad on rihvatud. Kaared lõpevad lühikeste püramiidjate konsoolidega. Roided on ristumiskohas seotud ümmarguste päiskividega, millel reljeefne dekoor (koori päiskivil Eestis esmakordselt vapimotiiv). Võlvimeistrite tehtud on ka praegune suur lääneportaal ja lõunaeeskoda, mis nähtavasti sai vana lääneportaali. Uut lääneportaali iseloomustavad palendi- ja kaareastmete faasitud servad, sirge rihvatud talumisimss ja baasitsooni asendamine kaldpinnalise sokliastmega. Võlvimeistrite kujundatud kirikule on omane üksikvormide geometriseeritud üldistatus ja rihvatud ning faasitud profiilide domineerimine.
Sisustuses keskaegne altariplaat (14. saj. algus); kantsel (17. saj. keskpaik, L. Heissmann, figuurid E. Thiele); barokkstiilis altarisein (1680. a. paiku Chr. Ackermann; uus altarimaal 1867, A. Sprengel); Võidukaare kohal pikihoone idaseinal kolm barokset puuskulptuuri; hauaplaat (kõik 17. saj.).
(Villem Raam; Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 29.03.2007.

Mälestise ajalugu


Ehitatud 13. saj. lõpul. Tõenäoliselt 14. sajandi alguskolmandikul (enne Jüriöö sündmusi) võlviti pikihoone ja ehitati võlvitud lõunaeeskoda.
Lihtne neljatahuline torn kõrge kaaravaga lääneportaali ees ehitati 1858. a.

Sisestatud: 29.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa nr.1.

Sisestatud: 27.06.2005.

Meedia


- Hellad kellad kuulutavad ka täistundi (Järva Teataja 03.11.2012)
http://www.jt.ee/1028334/hellad-kellad-kuulutavad-ka-taistundi/

- Kirik taastas altarikatte
http://www.jt.ee/231105/esileht/20002295.php

- Järva-Madisel elu ja lootuse värvi
http://www.eestikirik.ee/content/view/490/39/

-Vanad kirikuorelid elavad keerulist elu
http://www.jt.ee/050207/esileht/20004861.php

Sisestatud: 28.02.2007.