Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seidla mõisa peahoone
Mälestise registri number 14939
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 22.05.1998
Registreeritud 22.05.1998
Mälestise vana number 377
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis MÖISAHOONE (107014113)

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Järvamaa varaklassitsistliku härrastemaja näide.

Sisestatud: 30.05.2007.

Mälestise kirjeldus


Kõrge kelpkatusega kahekorruseline peahoone paikneb tagaküljega maantee poole. Pargi poole pööratud esifassaadi liigendavad paarispilastritega kujundatud ning segmentkaarakendega kesk- ja külgrisaliidid, loode poole pööratud tagafassaadi ja otsseinu üksnes lamedad liseenid - ülesehitus, mis koos kitsa otsrisaliidiga on lähedane Suure-Lähtru mõisa härrastemajale. Hoone barokset üldmõju täiendab rokokoostiilis peauks, mille ees ampiirse võrega konsoolrõdu (ehitatud umbes 1910, varem ümarsammastel). Kinnine rõdu-veranda lisati tagafassaadile 19. sajandil.
Siseplaneering on barokselt sümmeetriline, ruumide anfilaadse järjestusega. Allkorruse kõikides ruumides (v.a. üks lõunanurgas) on ristvõlvlaed, hoone keskel asuvas vestibüülis toetumas kahele tugevale piilarile. Vestibüüli kõrvalruumi paigutatud peatrepp näib olevat ümber kujundatud 19. sajandil. Originaalsena püsib aga tagatrepp väikeses vahekoridoris hoone kirdeotsas. Peakorruse planeering kordab allkorruse ruumide asetust: maja keskel esindusruumid - saal ja söögituba, mis omavahel ühendatud ainulaadsete lükandustega. Viimaste rokokoostiilis nikerddekoor ühtib teiste esindusruumide uste, aknaluukide, lambrii jm. kujundusega, kusjuures selle habras laad osutab sarnasusele Luua ja Rasina mõisate sisekujundusega. barokses sisekujunduses oli oluline osa raskepärastel kahhelahjudel (hävinud).
( M. Männisalu, Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 30.05.2007.

Mälestise ajalugu


Mõisat on esimest korda mainitud 1639. aastal, omanikuks oli siis Rootsi sõjakomissar Adam Schrapfferi lesk. Peatselt läks Seidla von Nieroth`ite perekonnale, kelle käes püsis ta ka mõisate reduktsiooni ajal 17. sajandi lõpul. Ehitusajalooliselt on olulisem Johann Heinrich von Mohrenschildti omandiperiood 1740- 85, siis kujundati välja esinduslik mõisasüdamik ja valmis härrastemaja. 19. sajandi keskel said omanikeks Vietinghoffid ja 1882. aastal Schillingid.
Esimese Eesti Vabariigi ajal kolis mõisa kool, mis püsis seal 1973. aastani.
Härrastemaja ehitatud 18. sajandi lõpukümnenditel. Kinnine balkon tagafassaadil pärineb 19. sajandi II poolest, sammasrõdu peaukse ees pärineb 1910. aastast.

Sisestatud: 30.05.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Ühise kv. piirid vt. lisa nr. 1

Sisestatud: 13.02.2009.

Meedia


- Unustatud mõis : Seidla mõis ärkab elule tasa ja targu
http://www.jt.ee/140607/esileht/20006047_1.php

Sisestatud: 18.06.2007.