Mälestise tunnus

Järvamaa vanim, piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik, kolmelööviline kodakirik.

Kirjeldus

Kaheruumiline algkavatis koosnes praegusest avarast pikihoonest ja kitsamast nelinurksest koorist. Nähtavasti dominiiklaste mõjul võlviti algul ainult koor, kus on kuplitaoline servjoonvõlv (laotud kontsentriliselt koonduvatest kiviringidest). Kujundus rangelt dekoorita; seinad liigendamata. Idaküljel lõpeb koorivõlv laia kaarega, nn. idakaarega, mis nähtavasti kandis baldahhiini ülesannet altari kohal. Pikihoone idaviilu raskuse vähendamiseks on kõrgel võidukaare kohal kandekaar. Lääneseina oli ehitatud vaid väärini ulatunud lühike müüritepp.
Pikihoonel oli erandlikult kolm portaali (lõunaportaal kinni müüritud), mis näib osutavat seostele palverändlusega. Teravkaarsetel portaaliavadel profileeritud raidraamistus puudub. Pikad ühejaolised aknaavad on kergelt teravkaarseks sillatud; ehisraamistikud puuduvad; erandlikult on säilinud kahejaolise idaakna ehisraamistik, kus krooniv kolmiksiir toetub kahele ümarale kolmikkaarele. Idaseina aknaava väliskujunduses on eriti tähelepandav väike laienduskaareke suure silluskaare mõlemal küljel (esineb ka Koeru, Muhu ja Karja kirikus). Esmakordselt kasutati siin hiljem Kesk-Eestis laialt levinud ümarakent; üks neist lääneportaali kohal rõhutab peafassaadi ja hoone kompositsioonilist pikitelge (oli nähtav läbi kiriku kuni altarini; hiljem oreliga suletud) ja teine koori lõunaseinas altariruumi valgustuse parandamiseks. Õige peatselt, nähtavasti 13. sajandi keskpaiku võlviti pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks; samaaegselt ehitati kesklöövi läänevõlviku kohale vastu lääneseina sisekülge neljatahuline torn ja koori lõunaküljele võlvitud käärkamber; müüritrepp lääneseinas pikendati võlvipealseni. Torni idasein on kuni võlvlaeni kaarega avatud ja moodustab kesklöövi ruumipikenduse, kuid avab ühtlasi vaate fassaadi ümaraknale. Lahendus on Kesk-Eestile eriti iseloomulik.
Kesklöövis, mis on külglöövidest ligi poole laiem, on võlvikud põhiplaanilt ruudukujulised ja võlvid nagu kooriski kuplitaolised servjoonvõlvid (domikaalvõlvid), kus kiviladu on kontsentriline ja servjooned mördi abil markeeritud. Kitsaste külglöövide võlvid moodustavad laiaks venitatud silindervõlvi, milles kivid paiknevad Eestis ainuesinevalt ristsuunas löövi pikiteljega. Pikad ümarsambad toetuvad atika baasile, samba kapiteelid on tüübilt plokk-karikad, mida kaunistavad hilisromaani madalreljeefsed väänlamotiivid. Vestfaali dekoratiivmaalist lähtunud kapiteelikaunistus jõudis Amblasse tõenäoliselt Lafrans Botvidarsoni meisterkonna vahendusel. Arkaadi- ja vööndkaared on laiad ja ristlõikelt nelinurksed, põhjustades võlvikute ja löövide suhtelise iseseisvuse. Seintel toetuvad võlvikaared lühikestele konsoolidele ja jätavad seinapinna liigendamatult siledaks. Ruumipilt on avar ja kõrge. Kuulub geneesilt Vestfaali ja sellega seotud Gotlandi kunstiringi.
Sisustuses renessanssaltar (B. Geistmann, 17. saj. algus); hilisrenessansskantsel ja osa pingistikku (17. saj. algus, mõlemad A. Pampe); kantsli barokkrääst (18. saj. esimene pool, J. V. Rabe); messingist laelühter (1750); neogooti altarisein (1849, Normanni nikerdus); lääne-ümarakna vitraaź (1981, D. Hoffmann).
(Villem Raam, Eesti arhitektuur)

Ajalugu

Ambla kirik (pühitsetud Neitsi Maarjale; eristamaks Virumaa Maarja kirikust (Väike-Maarjast) nimetati Ambla kirikut Suur-Maarjaks, lad. k. Ampla Maria, millest ka praegune kohanimi Ambla). Rajati tõenäoliselt 1250. aastate paiku Liivi ordu poolt maavalduste põhjapoolseimasse kihelkonda Taani halduspiirkonna vahetusse naabrusse.
Võlvitud põhja-eeskoda ehitati arvatavasti 14. sajandi algul. Tornikiivri kuju pärineb aastast 1857

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi ulatus

Kirikuaeda jäävate mälestiste kaitsevööndi ulatus vt. KKT lisa nr.1

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi ulatus vt. KKT lisa nr.1

Meedia

- "Järvamaal rüüstati juba teist kirikut", artikkel, 11.07.1995, Postimees

- Ambla: kirik sai jõuluks valgustatud
http://www.epl.ee/uudised/367955

-Kaire Tooming Kirikutevõrk kujunes välja keskajal
http://www.eestikirik.ee/content/view/1306/49/

-Vanad kirikuorelid elavad keerulist elu
http://www.jt.ee/050207/esileht/20004861.php

- Ambla kirik võib saada vaateplatvormi
http://www.jt.ee/080807/esileht/20006465.php

-http://www.eestikirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3310&Itemid=175

-Valgustuse projekt
http://www.eestikirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3386&Itemid=49