Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karinu mõisa park
Mälestise registri number 14981
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 22.05.1998
Registreeritud 22.05.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(17)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Piirkonna üks vanimaid mõisaparke, mille 17.s. pärineva iluaia olemasolu on dokumentides tõestatud.

Sisestatud: 04.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Väike (~3,7ha) valdavalt regulaarne park.
Juba esimese 17.s. ehitatud peahoone juurde rajati barokkaed, mida piirasid puuderead. Barokkaia hääbumisel 19. sajandil rajati vabakujuline pargiosa ja esiväljak ning rekonstrueeriti ka endine barokkaed.
Park on segastiilis ja koosneb kahest osast: 1)rekonstrueeritud pargiosa vabakujuliste alleede ja lagendikega ning 2) koppel- park, ääristatud puude ja puu rühmadega.
Pargi esiväljak on olnud ebakorrapäraselt ümar, ääristatud puugruppide ja hekiga. Tagaväljak on sügav, ovaalne, ääristatud puudegruppidega. Parki toovad puiesteed.
Mõisapargist avaneb hulgaliselt kauneid vaateid Karinu karstijärvele.
Park on keskmise liigirikkusega, peapuuliik on arukask.
Okaspuudest leidub pargis mitmeid liike lehiseid, harilikku kuuske, harilikku mändi, nulge, harilikku elupuud.
Lehtpuudest esineb harilik vaher, harilik tamm, harilik jalakas, harilik hobukastan, hall pähklipuu.
Põõsastest kasvavad pargis harilik sirel, harilik kuslapuu, harilik ebajasmiin.
Pargis leidub vanu, seest õõnsaid kauneid põlispuid ( lehised, tammed)

Sisestatud: 04.11.2004.

Mälestise ajalugu


Karinu mõisa pargikunsti traditsioon ulatub 17. sajandisse, kuid kahjuks pole selle iluaia asukohta võimalik lokaliseerida.
Peahoone juurde rajati barokkaed, mida piirasid puuderead. Barokkaia hääbumisel 19. sajandil rajati vabakujuline pargiosa ja esiväljak ning rekonstrueeriti ka endine barokkaed.
Pargi puiesteed on oluliselt noorendatud 19. s. II p.

Sisestatud: 04.11.2004.