Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Järva-Peetri kirik
Mälestise registri number 14996
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 22.05.1998
Registreeritud 22.05.1998
Mälestise vana number 382
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis KIRIK (107018039)

Inspekteerimised(15)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.11.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Järvamaa suuremaid kirikuid, mis esindab Järvamaa vanemast arhitektuuriarengust lähtunud ruumivormi noorimat, silmapaistvalt omapärast varianti milles ilmneb läheneva hilisgootika lihtsustunud vormiüldistus.
Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Kavatis järgib Järvamaal Liivi ordu patronaadi all väljakujunenud põhiskeemi ja koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest koorist ja läänetornist. Algselt oli torn pikihoone seinast vaid platvormkorruse võrra kõrgem. Torni alumine kõrge võlvkorrus on idaküljel avatud ja moodustab kesklööviga ühtse ruumi. Müüritrepp paikneb lääneseinas (sama Pilistvere kirikus), avanedes ülal nii torni platvormkorrusele kui ka pikihoone võlvipealsele.
Raidportaalid on pikihoone põhjaseinas ja tornifassaadis. Mõlemad on teravkaarsed ja kitsad, mis on Järvamaa portaalidele iseloomulik. Palendi profiil moodustub sügavast rihvast ja turpadest, mis on omavahel kitsaste liistastmetega seotud (sama Pilistveres). Pikad ühejaolised aknad on sillatud lamedalt teravkaarseiks. Kitsas püstaken on ka lääneportaali kohal, asendades seal Järvamaal tavalist ümarakent.
Erinevalt naaberkirikutest on võlvlaed ehitatud ühtse tervikuna, korraga kooris ja pikihoones. Kõik on kuplitaolised ristvõlvid, kus servjooned eenduvad üksnes kandades. Koorivõlviga liitub idaküljel järvamaapärane idakaar, moodustades altari kohal arhitektuurilise baldahhiini (sama Ambla, Koeru kirikus). Pikihoones toetab võlve kolm paari tüsedaid ümarsambaid, mille baasiprofiil järgib paiguti veel atika vorme, kuid kapiteel on asendatud hilisgooti talumiga. Laias kesklöövis on võlvikud põhiplaanilt kvadraatsed, kitsamates külglöövides ristkülikulised. Laia nelinurkse ristlõikega vöönd- ja arkaadikaared suurendavad üksikute võlvide arhitektuurilist iseseisvust. Kaared toetuvad külgseintel pikkadele rippliseenidele ja idaseinal võidukaare kõrval rippkolonettidele; üksikud taimemotiivid kolonettide madalreljeefses dekooris on hilisgootiliselt trafaretsed. Loetletud detailid osutavad Tallinna toomkiriku koori eeskujudele. Samast on pärit ka kuubikujuline veesülitite motiiv võlvikandades (sama Pilistvere kirikus).
Sisustuses kaks krutsifiksi (16. sajand ja 17. sajand); kaks laelühtrit (1651-52); messingist laelühter (18. sajand); hauaplaate (16. ja 17. sajand).
(Villem Raam, Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 10.04.2007.

Mälestise ajalugu


Ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel veerandil. Arvatavasti 14. sajandi teisel poolel ehitati raidportaaliga põhjaeeskoda. 1868. a. sai torn arh. J. G. Mühlenhauseni projekti järgi praeguse kõrge kuju ja kiivri (69, 7 m).

Sisestatud: 10.04.2007.

Meedia


- Järva –Peetris elatakse katuseootuses
http://www.eestikirik.ee/content/view/1063/92/

- Järvamaa suurim kirik saab uue puukilpkatuse
http://www.epl.ee/artikkel_316488.html

-Kaire Tooming Kirikutevõrk kujunes välja keskajal
http://www.eestikirik.ee/content/view/1306/49/

-Vanad kirikuorelid elavad keerulist elu
http://www.jt.ee/050207/esileht/20004861.php

-Miljonid aitavad katuse peale
http://www.jt.ee/250108/esileht/20007918.php



Sisestatud: 28.01.2008.