Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Koeru kirik
Mälestise registri number 15007
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 22.05.1998
Registreeritud 22.05.1998
Mälestise vana number 388
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Osaliselt Ambla eeskuju järgides kavandati pikihoone ja ühe võlvikuga väiksem kvadraatne koor, kuid uuena ehitati kohe ka neljatahuline massiivne läänetorn. See on pikihoone poolt täielikult avatud, moodustades võidukaarele kompositsiooniliselt vastava tornikaare (hiljem vääri ja oreliga suletud). Seda monumentaalset lahendust korrati kõikides Järvamaa keskaegsetes torniga kirikutes. Algul võlviti arvatavasti üksnes kooriruum, mis sai lihtsa kuplitaolise servjoonvõlvi (kivid laotud kontsentriliste ringidena). Koorivõlv lõpeb idaseina ääres laia iseseisva kaarega, mis nagu Amblaski moodustab altari kohal baldahhiini. Pikihoone idaviilus (resp. koori läänesein) on võidukaare kohal avar kergenduskaar (kinni müüritud). Pikihoone jäi esialgu nähtavasti võlvimata, kuid kitsas müüritrepp pikihoone kirdenurgas näitab, et võlvid olid kavandatud juba alguses. Võidukaare kohal suundub üks trepiharu erandlikult läbi palendipiilari (sama osaliselt Suure-Jaani kirikus), olles mõeldud pääsuks rõduga vahevõrele (nn. letnerile), mis eraldas vaimulike kooriruumi rahvale määratud pikihoonest. lahendus pärineb Skandinaaviast ja iseloomustab tsistertslaste ja dominiiklaste feodalistlikku kirikukorda. Torni linnuselaadsele ülakorrusele pääses läbi pikihoone pööningu.
Pikihoonel on teravkaarsed profileerimata portaalid lääne- ja põhjaseinas. Peaportaali kohal on torni fassaadis suur Järvamaale iseloomulik godroneeritud ehisraamistikuga ümaraken. Lamedalt teravkaarseks sillatud aknaavad on kõrged ja kitsad (hiljem allapoole pikendatud). Ambla eeskujul on üksnes altariaken idaseinas kahejaoline ja kaare kandades miniatuurkaarekestega laiendatud. Akende ehisraamistik on osaliselt säilinud (pärineb tõenäoliselt järgmisest ehitusperioodist): terav kolmikkaar ja ida-aknal kolmiksiir, mis toetub kahele jaokaarele.
Arvatavasti 1280. aastatel võlviti pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks; lai kesklööv koosneb kvadraatsetest võlviühikutest. Kaks paari saledaid ümarsambaid kannab kõrgeid kuplitaolisi servjoonvõlve, kitsaste külglöövide võlvid sarnanevad silindervõlviga, kuna kivid paiknevad pikitelje suunas (mitte pikiteljega risti nagu Amblas). Laiad nelinurkse ristlõikega vööndkaared eraldavad iga võlviku iseseisvaks kompositsiooniühikuks. Ruumipildile on iseloomulik valgusküllasus, kõrgus ja avarus. Plokk-karika tüüpi sa,nakapiteele kaunistavad hilisromaani väänla- ja lehereljeefid; need lähtuvad Gotlandi kirikute ja Ambla kapiteelidekoori eeskujudest, millele lisanduvad üksikud varagooti lehe- ja pungamotiivid. Seintel toetuvad võlvikaared konsoolidele, jättes seinapinna liigendamata, siledaks. Variatsioonirikastes konsoolivormides ilmneb kontakt Tallinna toomkiriku ja Mihkli kloostri idatiiva kujunduselementidega.
Hilisemate lubjakihtide all on ulatuslikult säilinud nn. arhitektuurilises stiilis seinamaalingud kiriku valmimisajast
Sisustuses hilisrenessansskantsel, vana altarisein ja osa pingistikku (umbes 1645, arvat. Tallinna meister L. Heissmann); suur nikerdatud krutsifiks (17. saj. lõpp, Chr. Ackermann); väärid (1883); neogooti altar (1901); orel (1900, F. Walcker).
(Villem Raam, Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 04.04.2007.

Mälestise ajalugu


Koeru Maarja Magdaleena kirik rajati Liivi ordu poolt arvatavasti 13. sajandi kolmandal veerandil peatselt pärast Ambla algkiriku valmimist.
Arvatavalt 13. sajandi lõpul ehitati koori põhjaküljele käärkamber ja 14. sajandi keskpaiku põhjaportaali ette võlvitud eeskoda. Kirik rüüstati ja põletati Liivi sõjas ja Põhjasõjas (1703). Katused taastati ja hoone korrastati 1721. a., 1727. a.
Torni ülaosa ja kiivri praegune kuju on arvatavasti 18. sajandist.


Sisestatud: 04.04.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa nr.1.

Sisestatud: 31.10.2005.

Meedia


- Koeru kiriku tuhmunud altarimaale ootab restaureerimine (ERR 25.06.2013)
http://uudised.err.ee/index.php?06282090

-Kaire Tooming Kirikutevõrk kujunes välja keskajal
http://www.eestikirik.ee/content/view/1306/49/

-Vanad kirikuorelid elavad keerulist elu
http://www.jt.ee/050207/esileht/20004861.php

Sisestatud: 28.02.2007.