Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jäneda mõisa park
Mälestise registri number 15040
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number 391
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Stiili (vabakujunduslik) ja ajastu silmapaistvamaid pargi näiteid Eestis.

Sisestatud: 03.10.2017.

Mälestise kirjeldus


Pargi põhiosa on üles ehitatud arvukatele tiikidele, mis on omavahel ühendatud ja ühenduses ka Jänijõega. Tiigid on põhjaveetoitelised. Praegu on Jäneda park ehe maastikupark, minnes edela suunas sujuvalt üle parkmetsaks. Edelas piirnebki park loode-kagusuunalise oosiga, mis on ühtlasi Kõrvamaa maastikukaitseala piiriks. Pargi keskne veekogu on Jäneda Allikajärv, mida toidavad Allika oja ja põhjaallikad. Pargist lõunas asub Kalijärv ning põhjas Veskijärv. Hoonete lähiümbrus on kujundatud poolavatuna ning tiheda vabakujulise teedevõrguga. Allikajärve ja Piibe maantee vaheline ala on tihedama puistuga ja sealne kunagine looklev teedevõrk ei ole säilinud. Parki on pidevalt istutustega täiendatud ja hooldatud. Jahedaveelisel kalarikkal Allikajärvel pesitsevad laululuiged ning sinikaelpardid.

Puittaimestiku liigirikkus on tähelepanuväärselt suur (üle 150 nimetuse), võõrliike (koos sortidega) on üle 130 (J. Elliku, O. Abner, A. Kaur, M. Raidma, V. Kuusmann 2005). Võõrliikide hulk on viimaste aastakümnetega oluliselt suurenenud (oli 51 – J. Elliku ja U. Roht, 1987; 18 – A. Paivel 1959). Pargis on esindatud enamik ajavahemikul 1970–1990 Eestis haljastuses kasutatud puittaimedest. Põlispuudest on tähelepanuväärsed jämedad hõberemmelgad (Salix alba var. sericea), millest jämedaima Ü=575 cm. Heas seisundis on peahoone eest loodesse kulgev läänepärnade (Tilia × vulgaris) rida. Leidub ka kena kuldkaskede (arukase ja sookase hübriid) (Betula × aurata) rida. Pargi erinevates osades kasvab suuri lehiseid. Jämedaim on euroopa lehis (Larix decidua), Ü=336 cm, mille latva on pesa teinud valged toonekured. Haruldasematest puittaimedest kasvab pargis hall mänd (Pinus banksiana), Ü=84 cm, kaunis pihlakas (Sorbus decora), 3 puud, H=2.4 m, hall nulg (Abies concolor), rühmas 7 puud, Ümax=61 cm, jaapani nulg (Abies veitchii), Ü=27 cm, alpi kuslapuu (Lonicera alpigena), H=1.7 m, harilik tselaster (Celastrus scandens), H=5 m. Peahoone kõrval on kena rosaarium ning juurdeehituse ees Eestis vastupidavamate rododendronite (Rhododendron) kollektsioon. Hajali üle pargi on üle 10 erineva hariliku elupuu (Thuja occidentalis) sordi. Tiigi kallastel on naturaliseerunud harilik katkujuur (Petasites hybridus) ja rohumaal salu-piiphein (Luzula luzuloides).

Sisestatud: 29.04.2011.

Mälestise ajalugu


Parki asuti kujundama Benckendorffide ajal 19. sajandil. Enne seda oli siin tõenäoliselt väike regulaarse kujundusega park.

Sisestatud: 22.07.2011.

Kaitsevööndi ulatus


vt. LISA 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 21.02.2006.