Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Purdi mõisa töölistemaja
Mälestise registri number 15080
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number 395
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Purdi mõisa ansamblisse kuuluv kõrvalhoone.

Sisestatud: 10.09.2018.

Mälestise kirjeldus


1-korruseline, historitsistlikus stiilis, viilkatusega, krohvitud fassaadiga paekivist eluhoone, mis paikneb mõisasüdame põhjaosas esifassaadiga teiste abihoonete poole. Avad paiknevad rühmadena. Avatäited on puidust. Piklik hoone koosneb põhjapoolsest pikemast ja lõunapoolsest lühemast mahust. Hoone fassaade on korduvalt ümber ehitatud, mistõttu on avad erineva kujuga. Algsed avad on segmentkaarse tellisest sillusega. Analoogsed aknaavad on ka hoone viiluväljal, nende kohal räästas pisem ümaraken. 20. sajandi jooksul on hoone läbi teinud mitmeid ümberehitusetappe. Lõunapoolsele lühemale hooneosale on paigaldatud punasest kivist katus. Hoone asub 18. sajandi teisel poolel rajatud mõisatuumiku läheduses, kuid viimasest väljaspool.

Sisestatud: 21.02.2014.

Mälestise ajalugu


Mõisasüdame rajasid 17. sajandi alguses tema praeguses asukohas tollased omanikud Burtid, kelle valitsemisajal mõisasüda järgneva sajandi jooksul ka välja ehitati. Suurem osa hoonestusest hävis Põhjasõjas. 18. sajandil said mõisa omanikeks Baranofid, kes püstitasid varasema peahoone kehandile 1760.-1770. aastatel uue hoone. 1805. aastal omandasid mõisa Ungern-Sternbergid, kelle kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Enamus kõrvalhooneid valmis 18. ja 19. sajandi teisel poolel. Mõisa töölistemaja on ehitatud 19. sajandi teisel poole. Mõisa saksakeelne nimetus on Noistfer. Mõisa eestikeelne nimetus tuleb mõisasüdame rajanud Burtide nimest. Pärast võõrandamist kuni 2001. aastani tegutses mõisas kool. Praegu eraomanduses.

Sisestatud: 21.02.2014.

Allikad


Joonuks, H. (1977) Purdi mõis. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=2423 (22.02.2014)
Suuder, O. (1984) Purdi mõisa kõrvalhooned. Arhitektuurimälestise pass. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1756 (22.02.2014)
Hein, A. (1982) Purdi mõisa peahoone. Arhitektuurimälestise pass. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1755 (22.02.2014)

Sisestatud: 21.02.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Purdi mõisa park.

Sisestatud: 21.02.2014.