15084 Sargvere mõisa peahoone

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Koondvaade

Mälestise nimi	Sargvere mõisa peahoone
Mälestise registri number	15084
Registreeritud	Kinnismälestis
Arvel	25.05.1998
Registreeritud	25.05.1998

Mälestise vana number	396
Liigitus	ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis	Sargvere mõisahoone (107005312)

Sargvere mõisa peahoone
Autor Tavo Tamm
Kuupäev 14.02.2008

Sargvere mõisa peahoone
Tiit Schvede
13.07.2012

Sargvere mõisa peahoone
Tiit Schvede
12.09.2012

Galerii(6)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) Kuupäev: 11.02.1998
"Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 24. augusti 2005. a käskkiri nr 265 (RTL, 01.09.2005, 93, 1423) Kuupäev: 24.08.2005

Seisund:	rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.11.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus Barokisugemetega silmapaistev mõisa peahoone. Sisestatud: 15.06.2005.
Mälestise kirjeldus Kahekorruseline kivimaja, kõrge kelpkatuse ja nelja massiivse korstnaga. Fassaadi liigendavad kolmnurkse frontooniga keskrisaliit ja atikafrontoonidega (hävinud) külgrisaliidid. Dekooriks on risaliitide markeerivad pilastrid, akende lamedad krohvraamistused, lihtsad ehisväljad. Portaali rõhutab sammasrõdu. Veesülitid on kõrgetasemeline sepatöö. Kelder on silindervõlvidega (võlv ja aknaniśid samasugused kui Koigi mõisamajas). Anfilaadse ruumilahenduse muudab ebasümmeetriliseks läbi maja ulatuv saal. Hoone mõlemas tiivas paiknevad kütteruumid, kuhu on koondunud ahjukolded. Suhteliselt terviklikult säilinud korrektses hilisbarokses sisekunduses võib leida sarnasusi Tartu sama aja ehitistega. Mõlema korruse ruumid on esindusliku viimistlusega: rokokoodekooriga laed ja tiibuksed, barokset portaali meenutav seinakapp. (O.Suuder, Eesti arhitektuur) Sisestatud: 11.01.2008.
Mälestise ajalugu Mõisa peahoone valmis 1762.a. Esmakordselt on Sargveret ajaloos mainitud 1564. aastal. A. von Essen rajas mõisa, mida mõisakeskuse järgi hakati nimetama Orissaareks. Reduktsiooni aktsioon ei läinud mööda ka Orissaarest, mõis arvati riigile kuuluvaks 1688. aastal. Siiski jäi ta endiselt Essenile. Iseseisev mõis oli Sargvere alates 1722. aastast. Siitpeale on mõisaomanike loetelu kirju, sest mõis kandub edasi peamiselt naisliini pidi. Mõisaomanike hulka kuuluvad von Fersen, von Kaulbars, von Buddenbrock, von Schilling ja von Riesenkampff. Alates 1920. aastast asus mõisahoones kool. Mõisas asunud Sargvere Põhikool, mis kuulus Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse, kolis 2002. aastal kontorihoonesse. Mõisa ajaloost veel http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=76 Sisestatud: 11.01.2008.
Kaitsevööndi ulatus Vaata lisa nr. 1 Sisestatud: 15.06.2005.
Meedia - artikkel "Taastub Sargvere mõisa esialgne kuju" http://www.jt.ee/050705/esileht/20001521.php - artikkel "Mõisa laed valendavad jälle ", 18.08.2005 http://www.jt.ee/180805/esileht/20001766.php Marika Rajamäe, toimetaja Eile liikus Paide vallas Sargvere mõisas ja selle ümber ringi komisjon, kes vaatas üle teise korruse ruumide lae ennistuse ja hoone vundamenti niiskuse eest tõkestava süsteemi ehituse. Paide vallavalitsuse planeeringu–ehitusnõunik Madis Sagar ja ennistusfirma KAR–Grupp juht Ruth Tuvike tegid komisjonile esmalt ringkäigu teise korruse 14 ruumis, mille lagedele olid katuse varasemad läbijooksud palju kurja teinud. Tuvike näitaski ülesvõtteid, millised nägid laed välja enne tööde algust mais. «Laed lausa rippusid ja olid osaliselt alla kukkunud, laudis läbi mädanenud,» selgitas ta. «Halvas seisus olid välisseina ääred, sest olid millegipärast märjad.» Ennistuse käigus on KAR–Grupi töömehed suutnud rohkem, kui esialgu arvata võis, originaallage üles tõsta, kinnitada ja puhastada ning hävinu asemel uue teha. «Prognoosisime hullemat kui asi tegelikult oli,» ütles Tuvike. «Üks kolmandik laest oleks pidanud veel alla tulema, aga suutsime selle kinnitada ja säilitada.» Et mõisa laed näeksid välja sellised, nagu need omal ajal olid, kasutas KAR–Grupp materjalidest lubikrohvi, segas pahtli kriidi ja kondiliimi peal ning värvis neli korda üle lubivärviga. «Hävinud stukk–dekoori asemele tegime uued, aga seal, kus vänderdab seinal, on see vana,» lausus Tuvike. «Ega ta originaalis olnudki nii sirge.» Planeeringu–ehitusnõunik Madis Sagar lisas ennistajate tööd imetledes, et lagede juures oligi peamine säilitada originaalilähedust nii palju, kui on üldse võimalik. «Praeguste tööde käigus paigaldasime ka elektrijuhtmete läbiviigud, et hiljem ei peaks karniise lõhkuma hakkama,» lausus ta. «Samuti panime ära eelmisest korrast liigniiskuse tõttu edasi lükkunud laesoojustuse.» Mõisasse vundamendi kaudu tükkinud niiskusest kaitseb hoonet nüüd haljastusettevõtte Ilus Aed töömeeste paigaldatud uudne niiskusetõke, fibosüsteem, kus sademevesi valgub trappide kaudu kanalisatsiooni, mille alla on paigutatud fibokotid. Sargvere mõisa tööde arhitekt Jaan Jõgi ütles, et sellist fibosüsteemi on tema teada kasutatud Eestis vaid ühes kirikus, kuid veel mitte üheski ajaloolises mõisas. «Eks aeg näita, kuidas see hakkab toimima võrreldes teiste lahendustega,» lausus ta. Jõgi andis siiski lootust, et Sargvere mõisa seinad on peagi kuivad ja kui need üle värvida, näeb varsti suurepärase väljanägemisega fassaadi. Lagede ja vundamendi ennistus– ja ümberehitustöödeks kulus Paide vallavalitsusel koos omarahastusega 730 726 krooni. - Külaselts on Sargvere mõisale parim peremees http://www.epl.ee/artikkel/327600 -Sargvere naistemõis elab oma lugu edasi http://www.jt.ee/270306/esileht/20002979_1.php Sisestatud: 04.08.2005.

15084 Sargvere mõisa peahoone

Määrused ja käskkirjad(2)

Inspekteerimised(12)

Märksõna(11)

Kirjeldused(5)