Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Mäo mõisa peahoone
Mälestise registri number 15095
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Mõisahoone (107020081)

Inspekteerimised(9)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 08.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Hiiu maakonna vaneminspektor, Dan Lukas

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


1. Üks suurejoonelisemaid klassitsistlikke mõisahooneid Järvamaal, mis esindab 19.s. I poole iseloomulikke ehitustraditsioone.
2. Säilinud klassitsismile iseloomulik välisilme ja ehitussubstants.

Sisestatud: 23.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Klassitsitlik, 2- korruseline, krohvitud kivihoone. Kaetud kõrge kelpkatusega. Fassaad oli kujundatud klassitsistliku arhitektuuri tüüpelementidega - sammasportikuse, kolmnurkfrontooni ja veneetsia akendega.

Sisestatud: 23.10.2006.

Mälestise ajalugu


Varaseimad teated mõisa kohta pärinevad aastast 1558. Arvatavasti oli see ühekorruseline puithoone, ilmselt on see tules hävinud. Mäo mõisahoone esinduslikuma väljaehitamise algus seostub 1669. Aastaga, mil omanikuks sai kindralmajor Hans von Fersen. Uus härrastemaja sai katuse alla umbes 1682. Aastal. Mõisahoone oli kivist ja kahekorruseline. 1703. aasta septembris Põhjasõja ajal Mäo mõis põletati.
1727. aastal sai mõisa omanikuks Adam Friedrich von Stackelberg. Ulatuslikumad ehitustööd toimusid 1750- te aastate II poolel.
Oma viimase klassitsistliku ilme omandas mõis 19. sajandi algul Gustav von Stackelbergi ajal. Peahoonet laiendati peaaegu poole võrra, kumbagi tiiba täiendati lisakorpusega. Fassaad on kujundatud klassitsistliku arhitektuuri tüüpelementidega- sammasportikuse ja veneetsia akendega.
Stackelbergide käes oli Mäo mõis 20. sajandi alguseni- viimati viitseadmiral Ferdinand Olaf von Stackelbergi nimel. Viitseadmiralilt jäi mõis ta kasutütrele Aleksandra Rimski- Korsakovale (kuulsa vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi vennatütar), kes rajas peale 1919. aasta maareformi Mäosse lastekodu.
Pärast II Maailmasõda oli mõisas traktorijaam, siis metsamajand. Kuni 1990 aastani ka korterid. Pärast seda mõisa peahoone eravalduses.

Sisestatud: 23.10.2006.

Meedia


- Unustatud mõis : Mäo mõisa saatus sõltub heast ärikavast
http://www.jt.ee/061106/esileht/20004138_1.php

Sisestatud: 09.11.2006.