Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Roosna-Alliku mõisa karjalaut 3
Mälestise registri number 15106
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number 386
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.10.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Laut, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Laut, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Mõisa majandushoonete kompleksi kuuluva karjalauda näide. Oluline hoone Roosna-Alliku mõisaansambli koosseisus.

Sisestatud: 17.10.2017.

Mälestise kirjeldus


1-korruseline, viilkatusega, krohvimata fassaadiga maa- ja paekivist laudahoone. Moodustas osa tänaseks osaliselt säilinud peahoone esise auhoovi servas paiknenud laudakompleksist. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Massiivse hoone müüride alumised osad on laotud lubjakivist, ülemised segamini nii paest kui maakividest. Hoone moodustas koos kahe kõrval asuva tiibhoonega ühtse sisehoovi ümber koondunud kastellilaadsest laudakompleksi. Kompleksi kuulunud neljas tiibhoone on hävinud. Säilinud hooneid on oluliselt ümber ehitatud. Kompleks paigutub sümmeetriliselt ansamblituumikusse. Hävinud tiibhoone moodustas osa peahoone esise auhoovi hoonestusest.

Sisestatud: 28.02.2014.

Mälestise ajalugu


17. sajandi alguses rajatud mõisa esimesteks omanikeks olid Rosenid, kellele mõis kuulus aastatel 1617-1725. Seejärel läks valdus Stackelbergidele, kelle käes oli mõis kuni võõrandamiseni. Peahoone ehitati aastatel 1780-86 tollase Eestimaa kubermanguarhitekti Johann Schultzi (1773–1795) projekti järgi. Ansamblisse kuuluvad kõrvalhooned on ehitatud 19. sajandi jooksul. Tallikompleks on ehitatud enne 1886. aastat, tõenäoliselt 19. sajandi teises pooles. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus oli Kaltenbrunn. Oma eestikeelse nimetuse sai mõis esimeste omanike Rosenite järgi. 1924. aastast alates asub mõisas kool. Abihoone on eravalduses.

Sisestatud: 28.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Roosna-Alliku mõisakompleksi kuuluvatele hoonetele ja pargile on kehtestada ühine kaitsevöönd (vt Maa-ameti geoportaalis kultuurimälestiste kaardirakendust).

Sisestatud: 09.10.2017.

Allikad


Joonuks, H. (1977) Roosna-Alliku mõis. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3148 (27.02.2014)
Suuder, O. (1982) Roosna-Alliku mõisa ajalooline õiend. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1950 (27.02.2014)
Hein, A. (1982) Roosna-Alliku mõisa kõrvalhooned. Arhitektuurimälestise pass. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1734 (27.02.2014)

Sisestatud: 28.02.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Roosna-Alliku mõisa park.

Sisestatud: 28.02.2014.