Mälestise tunnus

Varaklassitsistlikku perioodi kuuluv mõisaansambli näide piirkonnas.

Kirjeldus

Hoone on puidust, ühekorruseline poolkelpksatusega. Seinad on vooderdatud laiade röhtlaudadega. Stiilset peaust laiade pilastrite vahel, samuti otsaust kaunistavad rosettmotiivid. Ruumijaotus on anfilaadne. Mõisas sees on säilinud unikaalsed talamaalingud ja trafaretsed laemaalingud.

Asukoha kirjeldus

Asub Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas Esna jõe alguallikate juures. Pargi ja allikate ala kuulub Natura 2000 kaitsealasse.

Ajalugu

Peahoone ehitatud 1821. aastal. Kivist tiibhoone ning veranda pea- ja hoone tagune fasaad ehitatud 1888.

Kaitsevööndi ulatus

Vaata lisa nr. 3

Meedia

- Hannes Tamjärv artikkel "Vaikne kolgas on meie väärtus"
http://www.ekspress.ee/viewdoc/27A105D9528E24C7C225704B00314825

- artikkel Järva Teatajas " Kimm paneb katuse särama "
17.09.2005 00:01
Marika Rajamäe
Suvehakust saati on Esna mõisa härrastemaja katusel käinud põhjalikud parandustööd, järgmise kuu alguseks on puithoonel peal uus, kimmkatus.
Teisipäevaks olid Viljandis tegutseva osaühingu Tammepakk töömehed jõudnud tõrvalõhna üle õue levitavate kimmidega katta tublisti üle poole härrastemaja esipoole katusest.
Kimmid asendavad eterniiti
Esna mõisakompleksi ühe omaniku Aldo Tamme meelest mõjub juba seegi katuseosa sissesõidul päris huvitavalt. «Küll oli mõte hiljem rootsi punaseks teha, aga siis oleks liiga kivi imiteerinud,» lausus ta. «Praegu on kuldselt kirju ja puitmaja suhtes tekib hea sümbioos.»
Et uus katus Roosna–Alliku sovhoosi aegu pandud eterniidi asemel peab mõisal olema just kimmidest, selleni ei jõudnud omanikud mitte ühe ropsuga. «Kunagi on olnud ka laastu, ilmselt kahe soonega laudkatuski, 19. sajandi lõpul savikivi, kuni majand selle eterniidi vastu vahetas,» teadis Tamm öelda.
Seetõttu oligi kaalumisel mitu võimalust. «Esimese hooga oli vaatluse all kivi, aga tundus, et see jääb puitkonstruktsioonile raskeks,» selgitas Tamm. «Siis nägime eelmisel suvel Triigis üht laastukatust, nii tuligi mõttesse puitkatus, kuni jõudsime kimmini.»
Tammepaku töömeestel on Esnas kimmid peale lüüa 840 ruutmeetrile katusepinnale. «Lisaks on veel terrassid, aga neil on sada aastat vana plekk, mille võime jätta alles, tuleb vaid üle värvida,» ütles Tamm.
Tamm tunnistas, et kaalumisel olnud võimalustest kimmkatus just kõige odavam teha ja hooldada pole. «Koos roovlattide ja sarikate paranduse ning karniisipalkide asendusega on lepinguline summa 640 000 krooni,» ütles ta. «Lisaks tööd, mida on võimatu ette näha.»
Teisipäeval oli katusel vaid töömees Priit Soa, järgmisel nädalal ootab Tamm kogu viieliikmelist brigaadi tagasi, siis peaks kahe nädalaga jõudma tööde ajakavast kinni hoida.
Soa täpsustas, et ülejäänud mehed on Tartumaal Hellenurmes lõpetamas Eesti ainsa tegutseva vesiveski laastukatuse panekut.
Kestust näevad tulevased põlved
Tema on kimmkatuseid teinud aasta ja saanud väljaõppe ettevõttes. «Kõige tähtsam on kolm naela roovi lüüa ja jälgida, et kimmid ilusti jooksma hakkaksid, jääksid üksteist katma,» selgitas ta.
Soal on selleks hea abiline raam, mida ta kogu aeg edasi tõstab. «Hoiab liini otse, diagonaalist on see hästi näha, aga igal katusel on omad nõksud juures,» märkis ta.
Päevas jõuab Soa paigaldada Tammepaku valmistatud suuri kuusekimme (14 cm laiad ja 75 cm pikad – toim) 10 kuni 20 ruutmeetrit, Esna mõisahoone katusele peaks tema arvutust mööda kuluma ligi 25 000 kimmi.
Aldo Tamm lausus veel, et kimmkatuse elueale on oluline seda õigesti hooldada. «Esimese kahe aasta või kaks korda viie aasta järel ja siis kümne aasta tagant peame uuesti tõrvama,» selgitas ta. «Mida rohkem tõrvata, seda paremini kestab, aga kui kaua, seda näevad tulevased põlved.»
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektori Aino Punga meelest on pika mõtlemise peale kimmkatus Esna mõisale kõige sobilikum variant. «Ja meenutab päikese käes mesilaskärge,» lisas ta.
Heameel on Pungal sellestki, et varsti on lähestikku kaht niisugust ilusat katust imetleda. «Kimmkatuse saab ka Järva–Peetri kirik, kus tänavu algas altariruumi konstruktsioonide vahetus ja kimmkatuse paigaldus,» täpsustas ta. «Pühakodade riiklikust programmist on selleks kasutada 490 000 krooni.»
Punga andmetel valmis eelmisel aastal kimmkatus Varbla ja Tuhala kirikul, tänavu Kolga–Jaani kiriku tornikiivril. Saja–aastane kimm on Mändjala ja Väike–Maarja tornikiivril.

TEAVE
Kimmid valmistatakse ligi 35 cm paksustest toorikutest, mis on lõhestatud käsitsi või masinaga lõhedeta pakust. Kimmi alumine ots peab olema u 25 ja ülemine 5 mm paksune. Tavaliselt lõigatakse kimmi alumine ots ligi 60kraadise kaldega alumise külje suunas.
Kuivanud kimmid kastetakse sooja puutõrva ning riputatakse nõrguma ja kuivama. Kimmid pannakse katusele kolmes kihis nii, et alumise rea kimmide vahed jääksid ülemise rea kimmide keskkoha alla. Iga kimm kinnitatakse naeltega.

- Tamjärv taastab Järvamaa mõisasid
http://www.epl.ee/artikkel/357260