Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Türi kirik
Mälestise registri number 15123
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number 397
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(18)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vanim ja Järvamaal omapäraseim sakraalehitis. Ehitusmaterjalina on kasutatud peale pae ja maakivi ka tellist, mis tähistab üleminekut Põhja-Eesti paekivialalt Lõuna-Eesti tellisetsooni.
Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne koor, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Oli algul tõenäoliselt võlvimata. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad linnusetaoliselt kõrgel. Fassaadis lääneportaali kohal ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken; teravkaarne raidportaal on kaheastmeline; sammas astmete vahel on hävinud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes säilinud. Nõudlikumalt kujundatud lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammastel astmetes on ümarvöödi ja rihvaga profileeritud baas, kolmejärguline tüvesevõru ja lehtdekooriga kapiteelifriis. Realistliku lehtdekooriga on seotud üksiku pea motiiv.
Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. a. paiku kolmelööviliseks kodakirikuks, siis ehitati arvatavasti ka müüritrepp koori edelanurka ja suurelt osalt tänini säilinud viilud. Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised (kiviread laotud kontsentrilistena), kitsastes külglöövides on pikaks venitatud ristvõlvid. Võlve kannavad kaks paari saledaid järvamaa laadi ümarsambaid, mis laias kesklöövis moodustavad ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Sammaste baas lähtub atikatüübist ja idapoolseid sambakapiteele pärjana ümbritsev lehtdekoor mandunud pungamotiivist; järvamaa plokk-karikkapiteeli ülaosast on jäänud järele vaid õhuke plaat võlvikanna all. Ainukordselt Järvamaal on kasutatud kilpkaari. Laiu nelinurkseid arkaadi- ja vööndkaari toetavad seintel trapetsikujulised konsoolid, mis jätavad seinapinna liigendamata. Konsoolidel kooris ja pikihoone idapoolel on elavalt kujutatud maskpead, mis arvatavasti on seotud viimsepäevakohtu sümboolikaga.
Seoses võlvimistöödega ehitatud lääneviilu kaunistas suur, valge põhjaga süvendrist; viilu tipus oli puust haritorn (säilinud üksnes jäljed). Samal ajal püstitatud kooriviilul on suur dekoratiivne ehisraamistik (domineerib siirumotiiv kahel teravkaarsel petikul). Mõlemad viilud osutavad suhetele tellisgootikaga.
Ruumipildis domineerib nagu Järvamaa teisteski kolmelöövilistes kirikutes kõrgus ja avarus. raiddekooris ilmnevad kaudsed kontaktid Vestfaali, Lõuna-Saksamaa ja Edela-Prantsusmaa eeskujudega.
Sisustuses barokknikerdustega altarisein (1693, Chr. Ackermann); hilisrenessanss-stiilis kantsel (1630).
(Villem Raam, Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 23.03.2007.

Mälestise ajalugu


Rajatud tõenäoliselt 13. sajandi lõpukolmandikul.
1867. a. valmis neogooti stiilis läänetorn (arh. J. G. Mühlenhausen).

Sisestatud: 23.03.2007.

Meedia


- Orelit remontida napib kirikul raha
www.jt.ee/120605/esileht/20001425.php

- Türi oreli remont jõuab lõpule
www.jt.ee/161106/esileht/20004203.php

- Türi kiriku remonditud orel kõlab jälle
www.jt.ee/131206/esileht/20004404.php

-Kaire Tooming Kirikutevõrk kujunes välja keskajal
www.eestikirik.ee/content/view/1306/49/

-Vanad kirikuorelid elavad keerulist elu
www.jt.ee/050207/esileht/20004861.php

Järva Teataja 05.12.2013, artikkel "Krohv ei taha kiriku tornil püsida"
http://www.jt.ee/2620234/krohv-ei-taha-kiriku-tornil-pusida

Järva Teataja 21.01.2014, artikkel "Türi kiriku tammepuust uks pidas kangile vastu"
http://www.jt.ee/2667800/turi-kiriku-tammepuust-uks-pidas-kangile-vastu

Järva Teataja 02.07.2015, artikkel "Riik tegi Türi kirikule erandi"
http://www.jt.ee/3242185/riik-tegi-turi-kirikule-erandi

Sisestatud: 28.02.2007.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_kirik

Sisestatud: 19.05.2011.