Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kirna mõisa peahoone
Mälestise registri number 15126
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number 398
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (107013223)
Kirna mõisa peahoone Autor Tavo Tamm Kuupäev 28.01.2008
Kirna mõisa peahoone Autor Tavo Tamm Kuupäev 28.01.2008 Kirna mõisa peahoone vestibüüli lagi 9.juuni 2009 Kadi Särgava Kirna mõisa peahoone. Foto: K. Tael 21.07.2016. Kirna mõisa peahoone tagakülg. Foto: K. Klandorf 21.07.2016. Üldvaade. Foto: K. Tael 21.07.2016
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) Kuupäev: 11.02.1998
"Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 24. augusti 2005. a käskkiri nr 265 (RTL, 01.09.2005, 93, 1423) Kuupäev: 24.08.2005

Inspekteerimised(21)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 19.11.19

Menetleja: Järvamaa nõunik, Karen Klandorf

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Järvamaa ehituslikult huvitaivama mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 21.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Domineerival kohal ansamblis on kahekorruseline kõrge kelpkatusega peahoone. Esifassaadi ilmestavad 19. sajandi I veerandist pärinevad sammasportikus ja kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala võlvitud soklikorruse kohal on kõrgem ning valgusrikkam esinduskorrus. Avar vestibüül keskteljel on kujundatud grotilaadse kahevõlvikulise ruumina. 18. sajandi sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp läänetiivas. Saal jt. esindusruumid on kujundatud klassitsistlikke stukk-karniiside ja laerosettidega. Tisleritöö - siseuksed ja peatrepp - kuuluvad 19. sajandi teise poole neogootikasse.
(J. Maiste, Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 21.03.2007.

Mälestise ajalugu


Esimesed kirjalikud andmed pärinevad ajast, mil kuningas Gustav Adolf 1614 kinkis Kirna küla Hans J. von Fersenile. Fersenite suguvõsale kuulus mõis üle 150 aasta.
1793. aastast kuulus mõis koos küladega vürstinna Gortšakovskile 1798 krahv Manteuffelile.
1804 sattus mõis vürstinna esimesest abielust poja Carl von Osten–Sackeni valdusse. Omal ajal oli ta olnud tsaar Paul I kui ka suurvürst Konstantini kasvataja. 1816 panditi Kirna Georg Pilar von Pilchaule, selle suguvõsa omandisse jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919.
Kirna mõisa viimased omanikud olid õed Helene ja Julie Pilar von Pilchlau, kes jäid ka pärast 1939. aastat Eestisse ja on siia maetud.
18. sajandi III veerandi lõpus ehitati varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda, mille järel mitmed hooned (s. h. härrastemaja) klassitsismi printsiipidel ümber ehitati.

Sisestatud: 21.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


KV piirid vt. lisa nr.1

Sisestatud: 10.02.2009.

Meedia


- Kirna mõisahoone vajab hädasti rahasüsti
http://www.jt.ee/190307/esileht/20005230_2.php

Sisestatud: 21.03.2007.