Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi T. A. A. v. Ungern-Sternbergi vapp-epitaaf, 1847 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 1513
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 266
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.06.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Epitaaf, Vappepitaaf.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Tallinna Toomkiriku unikaalsesse vappepitaafide kogusse kuuluv ajastuomase kujundusega nikerdkunstiteos historitsismiajast 19. sajandist.

Sisestatud: 12.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Vabahärra Theodor Adam Andreas von Ungern-Sternbergi ( 1819-1847) vappepitaaf.

Sisestatud: 12.11.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Piilaril. Vt. Lisa – vappepitaafide paiknemine (2005): nr. 62

Sisestatud: 12.11.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht: pikihoone edelapiilaril. Vt. Lisa – vappepitaafide paiknemine (2009): nr. 61

Sisestatud: 19.10.2012.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 266
Theodor Adam Andreas von Ungern-Sternberg (1819-1847) – vabahärra; Hiiumaa Suuremõisa, Vilivalla, Loja, Randvere ja Kärdla mõisa pärushärra; langes duellil.

Sisestatud: 12.11.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, hõbe.
Tehnika: polükroomia.
Autor, valmistamise koht: tundmatu Tallinna puunikerdaja
Dateering: 19. sajandi keskpaik (umbes 1847)
Mõõtmed: kõrgus 110 cm, laius 90 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): tekstilindil valgega:
Theodor Adam Andreas Freiherr von Ungern-Sternberg,
Reichs Freiherr v. Pürkel, Erbherr auf Dago, Grossenhoff, Williwa, Loja, Pardas, Randfer u. Kertell.
geboren den 24 August 1819 gestorben den 8 September 1847.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tolmune
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): neljaks jaotatud barokse vapikilbi keskel paikneb väike vapp mäetipul seisva kuldse kuueharulise tähega hõbedasel väljal. Suure vapikilbi parempoolsel ülemisel ja vasakpoolsel alumisel jaotustel sinisel väljal kolm kuldset liiliat, vasakpoolsel ülemisel ja parempoolsel alumisel jaotustel kuldsel väljal kolme rohelise lehega hõbedane õis. Vapikilbile toetub krahvikroon ja nurkadele kaks kroonitud raudrüükiivrit: parempoolselt kõrguvad tiivad põimitud sulgedega nende vahel ja vasakpoolselt kaks kolmest paabulinnusulge, mille vahel kuldne kuueharuline täht. Vapikeebi moodustab akantusornament. Allosas kuldse äärega must tekstilint. 1996. konserveeritud Tallinna Toomkiriku vappepitaafide konserveerimise töökojas.

Sisestatud: 12.11.2006.