Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laupa mõisa kuivati
Mälestise registri number 15135
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis kuivati (107008152)

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kuivati, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kuivati, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolise Laupa mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone.

Sisestatud: 11.09.2018.

Mälestise kirjeldus


1-korruseline, historitsistlikus võtmes, viilkatusega, krohvimata fassaadiga maakividest abihoone. Hoone paikneb ansambli kaguservas Türi-Pärnu maantee ääres esifassaadiga mõisasüdame poole. Avad paiknevad funktsionaalselt. Avatäited on puidust. Kuivati üldilmes domineerib maakivist seinaladu, milles on väikesemõõtmelised kuueruuduliste akendega horisontaalsed aknaavad. Hoone lõunaosa kohal on viilu keskel kuivatile iseloomulik kõrge tellisest laotud korsten. Segmentkaarse sillusega kahepoolne ukseava on esifassaadi põhjaservas. Põhjapoolsel otsafassaadil viiluväljal on katusealusesse viiv ukseava, millest kahele pool kuueruudulise jaotusega vertikaalsed aknaavad. Teepoolsel lõunafassaadi nurgas on samuti ukseava, mille kohal on viiluvälja räästas dekoratiivne ümaraken. Kuivati läheduses paikneb teisel pool mõisasüdamesse viivat teed mõisa tallihoone.

Sisestatud: 12.02.2014.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated mõisast on 1614. aastast. 1630. aastal läänistati mõis Fersenitele, kes olin mõisa omanikud järgmised kakssada aastat. 1849. aastal ostsid mõisa Taubed, kelle valduses oli mõis kuni võõrandamiseni. Suurem ehitused võeti mõisas ette 18. sajandil Fersenite ajal ja 19. sajandi teisel poolel peale valduse üleminekut Taubedele. 1905. aasta revolutsioonis kannatada saanud mõisasüdames viidi 20. sajandi teisel kümnendil läbi ulatuslikud taastamistööd. Mõisa kuivati on ehitatud 19. sajandi viimasel veerandil, peale 1881. aastat, või 20. sajandi algul. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laupa. 1922. aastast töötab mõisas kool.

Sisestatud: 12.02.2014.

Allikad


Joonuks, H. (1977) Laupa mõis. Inventariseerimine. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=2468 (05.02.2014)

Sisestatud: 12.02.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Laupa mõisa park.

Sisestatud: 12.02.2014.