Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Särevere mõisa peahoone
Mälestise registri number 15138
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.12.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Erinevatest aegadest pärineva ehituskehandi poolest härrastemaja erandlik näide.

Sisestatud: 30.05.2006.

Mälestise kirjeldus


Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga.

Sisestatud: 11.01.2008.

Mälestise ajalugu


Püstitatud 19. sajandi II poolel. 1860. aastal sai hoone puidust veranda.
Esimesed andmed on pärit 1611. aastast, kui Särevere omanik oli Peter Känfer. Aastal 1614 panditi Särevere küla Wolter Tiesenhausenile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks. Omanik oli sellal Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbandt aastani 1744. 1811. aastast kuulus mõis Fabian Wilhelm von Schillingi pojale. Alates 1885. aastast oli mõisaomanik Walter von Schilling.
Peale mõisa riigistamist rajati siia aianduskool. Praegu on mõisahoones Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppeklasse, raamatukogu ja muuseum.

Sisestatud: 13.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestiste ühine kv. ulatus vt. KKT lisa nr.1

Sisestatud: 05.02.2009.