Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Väätsa mõisa karjalaut
Mälestise registri number 15150
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.05.1998
Registreeritud 25.05.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(12)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 13.06.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Järva maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Laut, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Laut, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kolmest tiibhoonest ning maakivi-piirdemüürist koosnev sisehooviga historitsistlik majandushoonete kompleks. Kuulub ajaloolisse Väätsa mõisaansamblisse.

Sisestatud: 05.04.2017.

Mälestise kirjeldus


1-korruseline, historitsistliku üldilmega, osaliselt krohvitud fassaadiga maakividest laudakompleks, mille kõik tiibhooned on kaetud viilkatusega. Hoone paikneb mõisakompleksi lõunaservas esifassaadiga maantee poole. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Kompleks koosneb kolmest sisehoovi ümber koonduvast tiibhoonest. Neist põhjapoolsema arhitektuuris on peahoonele sarnaseid elemente nagu ümarad nurgalahendused. Ka on põhjapoolsema tiibhoone müürid erinevalt ülejäänud kahest laotud paekivist ja kaetud krohviga, milles olevate segmentkaarsete sillustega avade raamistuses on kasutatud dekoratiivset tellisladu. Ülejäänud kaks tiibhoonet on algselt olnud puhtalt laotud maakividest. Mõlemad hooned on osaliselt ümberehitatud. Sisehoovi piirab maantee poolt maakividest piirdemüür, mille keskosas oli algselt historitsistlik väravaehitis. Laudakompleks asub pargi lõunaküljel, mõisasüdamest mõnevõrra eemal.

Sisestatud: 12.02.2014.

Mälestise ajalugu


Mõis on rajatud 17. sajandi algul. Mõisasüda ehitati esimest korda esinduslikult välja 18. sajandi keskpaigas, kui mõis oli Baranoffide valduses. 19. sajandi alguses lisati baroksesse ansamblisse uus klassitsistlik peahoone. 19. sajandi teisel poolel läks valdus Seydlitzidele, kelle käes oli mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa laudakompleks on ehitatud mitmes järgus. Vanim osa on tõenäoliselt üheaegne uue peahoonega. Oma praeguse kuju on kompleks saanud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Waetz. 1925. aastast tegutseb mõisa peahoones kool. Laudakompleks on eraomanduses.

Sisestatud: 12.02.2014.

Allikad


Joonuks, H. (1977) Väätsa mõis. Inventariseerimine. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3181 (03.02.2014)
Peirumaa, R. (2004) Väätsa mõis. Ajalooline õiend. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1828 (03.02.2014)
Ranniku, V. (1978) Väätsa mõis. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=416 (03.02.2014)

Sisestatud: 12.02.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1.

Sisestatud: 12.02.2014.