Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hõreda mõisa kuivati 2
Mälestise registri number 15155
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Mõisa kuivati (109020135)

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 02.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kuivati, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kuivati, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti väljapaistvaima klassitsistlikus stiilis peahoonega mõisa ansambli majandushoone

Sisestatud: 23.05.2003.

Mälestise kirjeldus


Historitsistlik, kahekorruseline kuivati on krohvimata maakivihoone. Viilkatuse katendiks on eterniit (varem laast). Uks on hoone otsaviilus. Põhjapoolses küljes ning lõunapoolses otsas kaks akent. Nii ukse kui aknaavad pealt ümarkaarsed ja raamitud punase tellisega.

Sisestatud: 29.05.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kuivati asub õunaaia nurgas esimesest kuivatist ca 150 m. lõuna pool.

Sisestatud: 20.02.2004.

Mälestise ajalugu


Hõreda mõisa kuivati on ehitatud 20. saj alguses.

Hõreda mõis (Hoerdel) eraldati Sikeldist 1627. aastal ja toonaseks omanikuks sai rüütelkonna peamees Berendt von Taube. 1710. aastal ostis mõisa Heinrich Johann von Fock, 1723. aastal päris mõisa tema poeg Hans Ludwig von Fock. Fockide omanduses olles rajati mõisasse puidust peahoone. 1729. aastal müüs von Fock mõisa Christian von Tollile, kes omakorda 1750. aastal müüs mõisa edasi von Baggehufwudt´ile. Uue kivihoone ehitamist alustas 1755. aastal juba uus omanik Johann von Staal. Peahoone ehitus jäi pooleli ja valmis see 1812. aastal Johann von Staali poja Gideoni juhtimisel, kes päris mõisa oma isalt 1808. aastal. Majanduslikesse raskustesse sattununa oli Gideon sunnitud 1819. aastal mõisa võlgade katteks müüma. Uueks omanikuks sai A. von Baumgarten. 1831. aastal läks Hõreda Justine von Roseni valdusesse, kes müüs mõisa viis aastat hiljem omakorda Magdalena Kalmile. 1842- 1939. aasta ümberasumiseni oli Hõreda mõis perekond von Stackelbergide valduses.

Sisestatud: 29.05.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 11.04.2012.