Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Härgla mõisa peahoone
Mälestise registri number 15160
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (109000810)

Inspekteerimised(10)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 11.07.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpilise härrastemaja näide klassitsistlikus mõisaansamblis

Sisestatud: 21.09.2004.

Mälestise kirjeldus


Üldjoontes barokne 2-korruseline kõrge kelpkatusega hoone. Esifassaadis klassitsistlik kuue joonia sambaga portikus. Saal jt. anfilaadses järjestuses esindusruumid paiknevad I korrusel, II korrus on kavandatud mezzaninona.

Sisestatud: 21.09.2004.

Mälestise ajalugu


Härgla mõisa kohta on esmateated 1516. a
1800. aastast läks mõis von Wrangelli perekonnale, kellelt 1822. aastal ostis mõisa Gustav Rosenthal.
1920. aastal paigutati hoonesse kool, hiljem on siin olnud ka kolhoosi kontor. Praeguseks on peahoone eravalduses.
Härgla mõisahoone on ehitatud mitmes järgus, vanimad osad pärinevad ilmselt 17. s. 1747. aastast pärit ajaloolises dokumendis on mainitud kivist mõisahoonet. 18.s. IV v. ehitati keskaegse mantelkorstnaga hoone ulatuslikult ümber.
Praeguse kuju sai hoone aga 19. sajandi alguses.

Sisestatud: 21.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 24.11.2006.

Meedia


- Härgla mõis seisab lootusrikka tuleviku lävel
http://www.aripaev.ee/3386/new_eri_artiklid_338603.html

- Joakim Helenius ostis Härgla mõisa, mille taastamine maksab ligi 30 miljonit krooni
http://www.ap3.ee/Default.aspx

Sisestatud: 02.11.2006.