15175 Järlepa mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Järlepa mõisa peahoone |
|---|---|
| Mälestise registri number | 15175 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 17.06.1998 |
| Registreeritud | 17.06.1998 |
| Mälestise vana number | k |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
| Ehitisregistri ehitis | mõisahoone (109000714) |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(5)
Inspekteerimise kuupäev: 25.04.18
Menetleja: Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Ilmeka klassitsistliku mõisaansambli härrastemaja. |
|
Mälestise kirjeldus Kelpkatusega, 1,5 korruseline, esifassaadil keskrisaliidiga varaklassitsistlik kivihoone. 1905 peale põlemist taastati algsest mõnevõrra erineval kujul. Peasissepääsu ette ehitati nelja lihtsa samba ning kõrge kolmnurkfrotooniga portikus. Madalat võlvitud soklikorrust rõhutab fassaadil rusteering. Peakorrus on keskkoridoriga. Saali ja jt. esindusruumide sisekujundus on hävinud. |
|
Mälestise ajalugu Järlepa mõis eraldati Selist 1688. a. Mõisa rajajaks oli tollal Johann Andreas von der Pahlen. 1803. aastal omandas mõisa Otto Wilhelm Krusenstern. Enne teda oli mõis ka J. A. Knorring´i (1726), Erik Adlerbergi, A. W. Tolli (1782) A. C. Reimersi (1785), M. Kurselli (1799) omanduses. 1804. aastal abiellus O. W. Krusensterni tütar näitekirjanik August von Kotzebue´ga. Kotzebue eestvedamisel rajati Järlepasse uus klassitsistlikus stiilis mõisahäärber. Sel perioodil kujunes Järlepast omanäoline ja kuulus kultuurikeskus. Siin lavastati mitmeid teatrietendusi ja korraldati muid kultuuriüritusi. |
|
Meedia
|