Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Järlepa mõisa peahoone
Mälestise registri number 15175
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (109000714)

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Ilmeka klassitsistliku mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 14.10.2004.

Mälestise kirjeldus


Kelpkatusega, 1,5 korruseline, esifassaadil keskrisaliidiga varaklassitsistlik kivihoone. 1905 peale põlemist taastati algsest mõnevõrra erineval kujul. Peasissepääsu ette ehitati nelja lihtsa samba ning kõrge kolmnurkfrotooniga portikus. Madalat võlvitud soklikorrust rõhutab fassaadil rusteering. Peakorrus on keskkoridoriga. Saali ja jt. esindusruumide sisekujundus on hävinud.

Sisestatud: 14.10.2004.

Mälestise ajalugu


Järlepa mõis eraldati Selist 1688. a. Mõisa rajajaks oli tollal Johann Andreas von der Pahlen. 1803. aastal omandas mõisa Otto Wilhelm Krusenstern. Enne teda oli mõis ka J. A. Knorring´i (1726), Erik Adlerbergi, A. W. Tolli (1782) A. C. Reimersi (1785), M. Kurselli (1799) omanduses. 1804. aastal abiellus O. W. Krusensterni tütar näitekirjanik August von Kotzebue´ga. Kotzebue eestvedamisel rajati Järlepasse uus klassitsistlikus stiilis mõisahäärber. Sel perioodil kujunes Järlepast omanäoline ja kuulus kultuurikeskus. Siin lavastati mitmeid teatrietendusi ja korraldati muid kultuuriüritusi.
19. sajandi lõpukümnendite jooksul kuulus mõis Otto Grünewaldt le (1880.a.), Karl Wilhelm Pilar von Pilcha le (1888.a.), Wetter-Rosenthalile (1891.a.), Otto Luederile (1895). 1913a. omandas mõisa Otto Krusenstern . Järgmiseks omanikuks sai Eesti kodanlik valitsus. Enne II maailmasõda asus siin Hendrik Antoni Tubakakompanii. Aastatel 1945-1946 oli park ja mõisahoone Eesti Korpuse abimajand, seejärel kuulus hoone mõned aastad tekstiilivabrikule “Punane Koit”. 1949-1957. aastal oli park ja mõisahoone Mahtra sovhoosi valduses, 1957. aastal läks hoone Järlepa tõulinnukasvatusele. Praegu on mõisahoone ja seda ümbritsev park eravalduses.

Sisestatud: 14.10.2004.

Meedia



Ajalooline kaart 1883. aastast - Muinsuskaitseameti arhiiv nr A-353 leht 28

Kasutatud allikmaterjalid:

-Maiste, J., 1990. Rapla mõisaarhitektuuri "kuldsel ringil". Kunstist Eestis läbi aegade. Tallinn, lk 106-133
-Ranniku, V., 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rapla rajoon. Tallinn
-Rapla rajooni pargid, 1980. M. Vare (koostaja). Ü/K "Metsaprojekt" Eesti Metskorralduskeskus. Tallinn
-Sakk, I., 2002. Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn, 367 lk
-www.muuseum.harju.ee/Moisad - 23.10.2002
-www.juuru.edu.ee/moisad/jarlepa.html - 23.10.2002


Vanad kaardid ja fotod:
- ENSV mõisaarhitektuuri inventeerimine. 18.-20. sajandi alguse mõisakaardid. Rapla rajoon. Muinsuskaitseameti arhiiv nr A-353


Fotod internetis:
www.juuru.edu.ee/moisad/jarlepa.html - esifassaad
www.muuseum.harju.ee/Moisad/Pildid - esifassaad ja esiväljak
www.muuseum.harju.ee/Moisad/Pildid - Järlepa kõrtsihoone (arvatav härrastemaja) (Eesti Rahva Muuseumi kogust)
www.muuseum.harju.ee/Moisad/Pildid - Järlepa mõisahoone eestvaates (Eesti Rahva Muuseumi kogust)
www.muuseum.harju.ee/Moisad/Pildid - Järlepa mõisahoone ja park, akvarell (Eesti Rahva Muuseumi kogust)

Sisestatud: 14.10.2004.