Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maidla mõisa peahoone
Mälestise registri number 15180
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


19. sajandi alguses ajastule iseloomulikult klassitsismi võtmes ümber ehitatud härrastemaja muudab erandlikuks nii hoone fassaadilahenduses kui ka planeeringus selgelt loetav keskaegne kihistus. Keskaegse ehitussubstantsiga klassitsistliku peahoonet ümbritseb vabakujuline ansambel, mis koos peahoone, rohkearvuliste kõrvalhoonete ning pargialaga moodustab ühtse terviku.

Sisestatud: 09.07.2012.

Mälestise kirjeldus


2-korruselise kelpkatusega kaetud rühmitatud akendega kivist härrastemaja esikülge flankeerivad keskaegsest ehitussubstantsist välja kasvavad tornid. Klassitsistliku esifassaadi kujundavad kolmnurkfrontoon, peasissepääsu esine sammasportikusega rõdu ja varem urnidega kaunistatud kivibarjääriga lai pandus. Otsarisaliitidena eenduvad kvaadernurkadega tornid on kaetud kuplitega nagu mitmetel naabermõisatel (Hõreda, Pirgu, Valtu). Peahoone tagakülg säilitas kuni 20. sajandini hilisbarokse üldkuju. Peahoone esimesel korrusel paiknevad avar vestibüül, saal ja teised anfilaadselt paiknevad esindusruumid. Sisekujunduses domineerivad neorenessanslikud puidust kassettlaed, tiibuksed ja seinakapid pärinevad 20. sajandi algusest. 2004. aastal tuli sondaažide käigus hoone seintelt välja maalingukihte mitmetest eri ajastutest. (Juhan Maiste, 1997; Ants Hein, 2004)

Sisestatud: 09.07.2012.

Mälestise ajalugu


Maidla mõisa on esimest korda mainitud 1452. aastal, kui mõis läks Dönhöffide suguvõsale. 1494. aastal läks valdus Taubede suguvõsale, kelle käes püsis mõis kuni 17. sajandi lõpuni. Mõisa peahoone vanemate osade ehitusaeg osaleb keskaega, täpsemalt 15. sajandi teise poolde või 16. sajandi algusse. Hoone võlvitud keldrikorruse müüride paksus ulatub kohati üle kolme meetri. Esimesel korrusel on sama paksud müürid hoone kirdenurgal. Keskaegsele ehitussubstantsile viitavad ka mõned ehituskonstruktsioonid nagu keldrikorruse kolm kitsast astmelist aknaava. Hoone fassaadil viitavad keskajale kummalgi tiival asetsevad kaitsetornid. Oma praeguse kuju omandas mõisahoone 18. ja 19. sajandil. Esimene suurem ehitusjärk seostub 18. sajandi teise poolega, kui mõisa omanikeks sai Fersenite suguvõsa ja alustati mõisa Põhjasõja järgset ülesehitamist. Hoone praegune klassitsistlik ilme seostub eelkõige aga 1808. aastal mõisa omandanud Maydellide suguvõsaga. Peahoone sai 1905. aasta sündmustes kannatada ja hoone interjöörid läbisid juba järgmisel suvel uuenduskuuri, mistõttu on mõisahoones säilinud kõige rohkem detaili 20. sajandi algusest. Maydellide suguvõsa käes püsis mõis kuni 1919. aastani. 1920. aastal anti mõis vabadussõjas Taani vabatahtlikke juhtinud kolonel Borgile. 1950. aastatest tegutseb mõisa peahoones lastekodu. Seoses hoonesse lastekodu paigutamisega võeti ette põhjalikud ümberehitused, millest säilis enam-vähem puutumatuna maja klassitsistliku üldilmega peafassaad. Hiljem on peahoones tehtud juhuslikke remonttöid – 1986. aastal remonditi esifassaadil asuvat rõdu, 1988. aastal renoveeriti saali ja 1996. aastal vahetati välja maja katusekate. (Ants Hein, 2004)

Sisestatud: 09.07.2012.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maidla_mõisa_peahoone1.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maidla_mõisa_peahoone2.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maidla_mõisa_peahoone3.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maidla_mõisa_peahoone4.jpg

Sisestatud: 28.06.2012.