Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kehtna mõisa peahoone
Mälestise registri number 15198
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number 489
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Kehtna Mõisa Peahoone (109005155)

Inspekteerimised(8)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 16.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Maastikuliselt hästi planeeritud mõisaansambli varaklassitsistlik häärber

Sisestatud: 08.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Varaklassitsismilt klassitsismile ülemineku perioodi kuuluv härrastemaja on 2-korruseline, kaetud madala neobarokse mansardkatusega,krohvitud paekivihoone. Läänefassaadil peasissepääs, mille kohal rõdu sammasportikusega, idafassaadil tugevasti eenduv kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Fassaadikujundus juugendlik - alumise korruse aknad segmentkaarsed, ülemised ümarkaarsed. Rikkalik sisearhitektuur, sh. baroki ja varaklassitsismi eeskujudest lähtuv stukitöö, tisleritöö on juugendlik. Saali tahvliteks liigendatud seinte, stukkraamistuses peeglite ja putostseenidega supraportide kujunduses valitseb zopfstiilile iseloomulik motiivistik. (EA)

Sisestatud: 08.10.2003.

Mälestise ajalugu


Kehtna kujunes Keste külast 15.s. II p.
18.s. II p-19.s. I p. kuulus v. Vietinghoffide perekonnale, alates 19.s. IV v. Lilienfeldidele. Härrastemaja valmis 18.s. lõpul, põles 1905. Taastamisel 1906-10 lähtuti suures osas varasemast lahendusest.

Sisestatud: 08.10.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Objekti asukoht ja kaitsevööndi ulatus: vaata lisa 1

Sisestatud: 05.04.2005.

Meedia


3. artikkle Nädalises "Iga mõisahoone on omamoodi looming" 04.2005
http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=2579

artikkel "Iga mõisahoone on omamoodi looming" Nädaline
28-04-2005
Et kestab muinsuskaitsekuu, näitasid ja andsid restaureerimisspetsialistid Mare Rähni, Kalev Kuhi ja Tiit Vaide eile huvilistele seletusi selle kohta, mis Kehtna mõisa härrastemajas uurimise käigus nähtavale tulnud.

Varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja ehitati arvatavasti XVIII sajandi lõpus, 1905. aastal hoone põles ja sai pisut teise, barokse kuju aastatel 1906-1910.
“Saame näidata vaid neid kihte ruumide seintel ja lagedel, kujundeid, friise ja tapeete, mis on olnud pärast 1905. aastat,” ütles Mare Rähni.
Kes härrastemajas käinud, seal koguni õppinud (samas majas asus kuulus Kehtna kodumajandus- ehk rahvakeeli pruutide kool) või sovhoostehnikumi ajal töötanud, mil selles majas asus suurmajandi kontor, saab teada, et alati heleda vestibüüli seinad on hoopis krobelised ja tumepruunid olnud, ka lae all olevad kipskaunistused. Põrandat kattis puitparkett.
Ruumist ruumi liikudes andis Mare Rähni seletusi ja näitas kuut üksteise peal olevat kihti. Pika koridori lõpus on seintel eristatavad kaunid roosivanikud. Üht eluruumi ehib lai apelsinide ja roosidega ning vannituba vesiroosidega kaunistatud porte.
Peeglite saalis on ilmsiks tulnud, et seinatahvlid, mis krohviga kaetud ja siledad, on hoopis ornamendirikka, reljeefse pinnaga.
Talveaia ees olevas barokksaalis on kunagi olnud kamin.
Üks uhkemaid on omal ajal olnud jahisaal, kus sovhoosi ajal asus raamatupidamine. Selles ruumis on asunud kõrge kamin, seina on kaunistanud hirvedega friis ning lage suursugune maaling, ainuke selles hoones.
“Näete,” ütles Kalev Kuhi ja näitas pika ridvaga lakke, “siin on näha veel vaid naise kaunid jalad.”
Mare Rähni lisas, et jahisaali laes oleval maalingul võisid olla poolpaljad naised, aga nende figuurid on kapitaalselt lõhutud. Asjatundjatele tundub, et valikuliselt on purustatud kõik see, mis võinuks ohustada nõukogude inimese moraali.
Säilinud on mõni uks ja lingid, sajandivanused radiaatorid, mis on täiesti kasutuskõlblikud. Kindlasti restaureeritakse puitaknad, mõnel on veel kaunilt sepistatud kremoonidki küljes.
Esimene etapp restaureerimistöödest – uuringud, on lõppenud. Vastava dokumentatsiooni koostab Mare Rähni. Tööd jätkavad Virumaa restauraatorid, kes on Kehtnas ametis alates veebruarikuust.
Restauraatorid jälgivad hoolega 1975. aastal koostatud ajaloolist õiendit, milles hulk fotosid selle kohta, milline mõis kuni kolmekümnendate aastateni välja nägi.
“Järgime muinsuskaitsenõudeid ja kui kellelgi on vanu fotosid, kus Kehtna mõisahoone peal, võiks meile neist teada anda. Teinekord piisab trepiastme või seinadetaili nägemisest, et asja täpselt edasi anda,” edastavad nad oma palve ajalehe kaudu.
Kehtnalane Ants Siitan lisas, et Eesti filmiarhiivis on 1936. aastal tehtud film, kus hoone sisemust ja fassaadi mitme kandi pealt näidatakse.
“Kui kõik sujub plaanipäraselt ja muinsuskaitselt kinnituse saame, tahame maikuus fassaadiga pihta hakata ning hoone lubikrohviga katta,” ütles omaniku esindaja Enn Mellikov. “Selle tööga peab jõudma valmis vähemalt kuu enne öökülmade tulekut. Eelmine omanik kattis maja esikülje tsementkrohviga, kuid see pole sobiv: see on raske ja juba puruneb.”
Eile käis kõike seda, mis kattekihtide alt välja tuli, vaatamas üle 70 huvilise. Mõisahoone plaanitakse korda teha selle aasta lõpuks.
Mõisate ehitamisel mingeid standardeid ei kasutatud. Mare Rähni ütlebki, et seepärast on iga mõis omamoodi looming.

Sisestatud: 04.05.2005.