Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kehtna mõisa park
Mälestise registri number 15199
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number 489
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 30.11.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


20.s. algul üks liigirikkamaid ja stiilsemalt G.Kuphaldti poolt rajatud vabakujunduslik mõisapark Eestis.

Sisestatud: 08.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Pindalaliselt (27ha)Rapla maakonna suurimate parkide hulka kuuluv. Peahoonet ümbritsevale pargile lisanduvad pikad mõisale suunatud alleed. Kirdest parki suunduv ligi 2 km pikkune allee on kohati katkendlik. Veel kehvemas seisus on kahjuks lõunasuunast parki jooksev allee.
G. Kuphaldi näpunäidete järgi kujundatud imekaunist ja harmoonilist pargimaastikku on hilisematel aegades korduvalt muudetud. Tema planeeringust on säilinud vaid üksikud fragmendid (Kaaver, 1982).
Mõisa peahoone paikneb pargi südames. Mõisahoone eest kulgev põhja-lõuna suunaline sõidutee jagab pargi kaheks osaks - peahoone esine ja tagune pargiala.
Peahoone lähim ümbrus on sümmeetrilise ülesehitusega. Mõisahoone ette jääb avar esiväljak, mis lõpeb tiheda puistuga. Väljaku mõlemale küljele jäävad tiigid. Neist suurem on lõunapoolne saarega tiik. Saar on tiheda puistuga. Veel mõned aastad tagasi paistis puude vahelt ka väike luigemaja ning saare lähedal töötas purskkaev. Tiigi kaldaid ääristavad võimsad puud, piki põhjakallast kulgeb tammeallee.
Teine väiksem tiik on suuremaga ühenduses kanali abil. See on pikliku kujuga kitsas tiik, mis on kuivadel suvedel sageli tühi ja seetõttu kinni kasvamas. Tiigi kaldal peahoone ees asub puhkenurgake, kunagi asus siin purskkaevuga bassein.
Pargisüdame sümmeetrilisust toetavad ka pargiteede asetus ning peahoone tagaväljak kurdlehise roosi pügatud hekiga. Tagaväljakut ilmestavad ka lillepeenar ning korrapärase asetusega stiilsed pargipingid.
Peahoone taguses pargiosas domineerivad lehtpuud ja põõsad. Pargi lõpetab siin tihe puistu.
Peahoonest kagusse jääb hõreda istutusega pargiala. Pargi kirdeosas asub ulatuslik pargilagendik, mida ilmestavad põõsagrupid, võimsad üksikpuud ja puudegrupid. Pargipuistule loob kontrastsust uhke lehisegrupp, lehiste kõrgus ulatub siin 30 meetrini (Tamm, 1972). Mitmed kuusegrupid on aga välja läinud, neist annavad tunnistust kännutüükad. Viimastel aastatel tehtud pargi hooldamis- ja rekonstrueerimistööde käigus on avatud ka vaade Rapla suunas kulgevalt alleelt üle pargilagendiku peahoone tagafassaadile.
Pargi põhjaosa on tihedama puistuga, kunagi asusid siin võrkpalli- ja korvpalliväljakud. Peahooneni viivat teed ääristavad siin pügatud elupuud.
Väiksema tiigi ning mõisaaida vaheline pargiala on samuti tiheda puistuga. Sellele pargiosale on iseloomulik väga tihe jalgteede võrgustik. Siin paiknevat puhkekohta kaunistab mõned aastad tagasi tormiga alla tulnud suur nn "nõialuud". Viimast tasuks külastajatel kindlasti vaatamas käia.
Endise mõisaaida taha jääb suhteliselt noor pargiala. Sellest läände ja loodesse jätkub mõisapark koolihoonet ümbritseva haljastusalaga. Teedevõrk on siin tihe, paljud teed on ääristatud alleedega.
Lisaks eelpool nimetatud väikevormidest asub pargis ka mitu mälestuskivi - peahoone taga mälestussambaga ühishaud Suures Isamaasõjas langenuile, peahoone kõrval aga mälestuskivi kauaaegsele Kehtna valla arendajale Uno Tinitsale. Lisaks neile on pargikujunduses kasutatud üle kraavide kulgevaid puusillakesi, viieteeristmikule on asetatud tähtsamatele asutustele suunav teeviit, mõisapargi loodenurka koolihoone juurde on ehitatud puidust värav.
Põhilise puistu moodustavad vahtrad, tammed, saared, pärnad.Kehtna park on maakonna üks liigirikkamaid. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 08.10.2003.

Mälestise ajalugu


Kehtna mõisa parki hakati rajama juba 18. sajandi lõpul paralleelselt mõisa peahoone ehitustöödega. Üldjuhul peetakse aga pargi rajamisajaks 19. sajandi II poolt ja kujundajaks-projektiautoriks Riia linnaaednikku Georg Kuphaldti. Kahjuks läks Kuphaldi projekt sõjajärgsetel aastatel kaotsi ja seetõttu pole teada ka üksikasjad pargi kujundamisest ning haljastusest. G. Kuphaldi näpunäidete järgi kujundatud imekaunist ja harmoonilist pargimaastikku on hilisematel aegades korduvalt muudetud. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 08.10.2003.

Meedia


- Iidne Kehtna park laieneb ja teeb läbi noorenduskuuri
http://www.kalev.ee/est/rapla/kehtna/?news=921894

Sisestatud: 11.02.2008.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 2 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Kehtna pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 02.03.2009.