Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Käru mõisa peahoone
Mälestise registri number 15254
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis koolimaja (109009355)

Inspekteerimised(5)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 22.01.15

Menetleja: Raplamaa nõunik, Mikk Mutso

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Piirkonna hooneterikka mõisaansambi härrastemaja näide.

Sisestatud: 22.09.2004.

Mälestise kirjeldus


Neorenessansselementidega historitsistlik härrastemaja on keskosas 2-korruseline, kummalgi küljel liituvate ühekorruseliste tiibadega massiivne kõrge sokliga kiviehitis. 2-korruselise osa O-poolsel esifassaadil on nõrgalt eenduv kolmnurkviiluga risaliit, ka tiibosasid liigendavad risaliidid. Rõhtsust rõhutavad mitmed profileeritud simsid (soklil, akende kohal ja all) ja lai räästakarniis. Osa aknaid on rühmitatud 2- ja 3-kaupa, akendel on laiad profileeritud krohviäärised ning kõrged pealmikud, esifassaadi akendel ka akroteerid. Terrassi peasissekäigu ees piiravad külgedelt ornamentaalsed sepisvõred, terrassilt laskub lai trepp. Siseplaneering on ebasümmeetriline, keskseiks ruumideks ümardatud nurkadega vestibüül ning risti läbi hoone S-tiiva ulatuv saal, enamik interjööre on algse ilme kaotanud.



Sisestatud: 22.09.2004.

Mälestise ajalugu


Käru mõis rajati 1632. aastal. Kuni 1840. aastani oli mõisahärraks von Stauden, seejärel omandas mõisa Pilar von Pilchau. Aastatel 1851-1919 oli Käru mõis Ditmari valduses. Carl Woldemar Ditmar oli geograaf, Käru mõisas elades kirjutas ta monograafia oma uurimisreisidest Kamtsatkal. Samuti tuntakse teda kui teadaolevalt esimene lasteaia asutaja Eestimaal. 1922. aastal rajati mõisahoonesse kool, mis tegutses seal pikka aega.
Mõisa vana barokkstiilis peahoone ehitati 17. sajandi viimasel veerandil. Uus historistlikus stiilis mõisahoone valmis aga 1878. aastal. Häärber ehitati Riia arhitekti R. Pfugi projekti järgi
1905. aasta mässu ajal mõisahäärber põletati, kuid hiljem hoone taastati. Suuremad ümberehitused viidi läbi 1921-1922. aastal, mil hoone ruume mugandati kooli rajamise tarvis. Veel enne II maailmasõda kaunistasid hoonet kaks neorenessanslikku torni

Sisestatud: 22.09.2004.