Mälestise tunnus

Piirkonna 19.s. mõisaansamblisse kuuluva vabakujundusliku pargi tüüpiline näide.

Mälestise kirjeldus

Suur ca 13ha vabakujulise Käru mõisa pargi maastikku muudavad vaheldusrikkamaks ühelt küljelt parki piirav Käru jõgi ja jõesäng, parki läbiv Riometsa oja ja suur paisjärv pargi kirdeosas.
Käru mõisapargi võib jagata kaheks osaks, millest esimese moodustavad esi- ja tagaväljak ning paisjärve ümbrus, teise osa aga tihe puistu pargi lõunaosas.
Ettesõit peahoonele kulgeb küljelt. Peahoone esiväljak on poolringi kujuline ning piiratud ettesõiduteega. Kooli aegadel on väljak puid täis istutatud ja seetõttu on vaade paisjärvele suletud. Esiväljaku lõpetab kohati juba märkamatuks muutunud kivipiire. Kiviaiaga paralleelselt kulges munakivitee, mis on osaliselt jälgitavad ka praegu. Esiväljakule järgneb avarate kallastega paisjärv. Järve kaldaid ilmestavad vahtrad.
Peahoone taga on kitsas põõsastikuga (sirel) ääristatud muruväljak, mis toetud Käru jõele. Ilmselt oli asus siin terrassidena jõeni laskuv barokkaed . Jõe kallas on võsastunud ja vaade peahoonelt jõele on seetõttu suletud. Peahoone tagant viib üle jõe sild.
Peahoone lõunaküljel vastu parkmetsa asub tammik. Tammikule järgnev parkmetsa osa on künkliku reljeefiga ja tiheda puistuga pargiala, millele annavad kaunilt ürgse ilme Riometsa oja, vanad sammaldunud puud ja mahalangenud puunotid. Pargina hakati seda hooldama 1920ndatel aastatel. Kujundatud on seda pargiosa vaid ringteevõrgustikuga, mis on ühtlasi ka märgistatud terviserajaks. Pargipuistu kannatas 1941. aasta lahingutes ja 1967. a. tormis.
Pargis paikneb Eesti geodeetiline punkt.
Põhiosa moodustavad vahtrad, tammed, kased.
Pargiankeet, 2002

Mälestise ajalugu

Vabakujunduslik park on rajatud 19.s. lõpul, fragmente ka varasemast perioodist.

Üldinfo

Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 2 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Käru pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)