Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vaimõisa mõisa peahoone
Mälestise registri number 15286
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (109011437)

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Klassitsistlikku mõisaansamblisse kuuluva härrastemaja näide

Sisestatud: 03.01.2007.

Mälestise kirjeldus


2-korruseline, pae- ja telliskivist, krohvitud, algselt kivist kelpkatusega peahoone kuulub varaklassitsismilt klassitsismile ülemineku perioodi. Fassaadikujundus on lakooniline. Esiküljel eenduv kolmnurkfrontoon ( viiliväljal Nasackinite aadlivapp), sokliosas rusteeritud keskrisaliit, aiafassaadil kolmele massiivsele kivipostile toetuv kinnine rõdu ja kitsad külgrisaliidid. Sissepääsud on hoone esifassaadil ja otstes, uksed varaklassitsistlikud. Suhteliselt kõrged aknad paiknevad sümmeetriliselt. Soklikorruse võlvitud ruumid on koridorsüsteemis; paeplaatpõrandaga vestibüül on väike. II korrusel on anfilaadsed esindusruumid. Saali laes on lai hilisklassitsistlik akantuslehtede, rosettide ja meanderornamentikaga stukk-karniis. Säilinud on varaklassitsistlikke tiibuksi ja parkettpõrandaid. (EA)

Sisestatud: 12.05.2004.

Mälestise ajalugu


Esimesed kirjaliku teated Vaimõisa (Waddemois) kohta on 1553. aastast.
18. sajandi lõpus oli mõisaomanikuks M. R. von Nasackin, kellelt järgmise sajandi alguses ostis mõisa H. von Wilcken. 19. sajandi jooksul kuulus mõis ka Knorringitele. Aastal 1899 läks mõis Alfred Shmidthi valdusesse.
Hoonestus on rajatud 18.s. lõpul,ˇ19.s. I p. M.R.v. Nasackini ja H. v. Wilckeni ajal. Härrastemaja valmis 1818.
Kodanliku korra ajal kuulus mõisahoone ja park Oha nimelisele valdajale. Peale sõda oli siin Eesti Riikliku Merelaevanduse abimajand. Perioodil 1947.-1974 tegutses mõisahoones kool. Aastatel 1974-1979 kuulus mõisa peahoone ja seda ümbritsev park Varbola sovhoosile. 1979. aastal läks hoone „Algoritmile“, kelle oli kavas rajada siia puhke- ja õppebaas

Sisestatud: 12.05.2004.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit väliskontuurist.

Sisestatud: 14.12.2006.