15299 Raikküla mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Raikküla mõisa peahoone |
|---|---|
| Mälestise registri number | 15299 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 17.06.1998 |
| Registreeritud | 17.06.1998 |
| Mälestise vana number | 497 |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
| Ehitisregistri ehitis | mõisahoone (rekonstrueeritav) (109023702) |
Määrused ja käskkirjad(2)
Inspekteerimised(15)
Inspekteerimise kuupäev: 03.06.19
Menetleja: Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Klassitsistliku arhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Mõisaga on seotud hulk tolle aja tähtsaid ja tuntud tegelasi: Vene tsaari perekond, Keyserlingid, Otto von Bismarck. |
|
Mälestise kirjeldus Klassitsistliku ehituskunsti paremikku kuuluv, kõrge sokliga ühekorruseline täiskelpkatusega paekivihoone. Peafassaadi keskosa rõhutab imposantne sammasportikus kuue ioonia sambaga ja rikkaliku stukkdekooriga (munavööt, rosetid, pärlnööriga ääristatud rosetikassetid jm.) Tagafassaadi eenduv keskrisaliit, mida kroonib palmettfriisiga kaunistatud kolmnurkfrontoon, avardab saali. Selle ees neobarokne betoonbalustraad. Põhiplaanis domineeris keskne ballisaal rikkaliku stukkdekooriga (uste kohal raskepärased pealmikud, akantuskonsoolid, maalitud suprapordid, lael lai stukkfriis, rosetid jm.) Saal ja ovaalsalong selle N-küljel kahe paari joonia sammastega, rikkalikult kujundatud laekarniisiga ning valgest marmorist nikerdatud kauni kaminaga. (EA) |
|
Mälestise ajalugu Raikküla mõisa kohta pärineb esimene kirjalik teade 1469. aastast. 1784. aastal läks Raikküla K. F. von Staalile. 1823. aastal ostis mõisa Vene rahandusminister krahv Kankrin, kes pärandas mõisa oma tütrele ja tema abikaasale, Kuramaalt pärit kuulusale loodusteadlasele, haridus- ja poliitikategelasele A. von Keyserlingile. Viimane omanik oli Alexander Keyserlingi pojapoeg filosoof Hermann Keyserling, kellele mõis kuulus kuni 1919. aasta maareformini. |
|
Meedia Raplamaa Sõnumid 26.10.2006 Tõnis Tõnissoni artikkel "Raikküla mõis versus Raikküla kool" |