Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Raikküla mõisa peahoone
Mälestise registri number 15299
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number 497
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (rekonstrueeritav) (109023702)

Inspekteerimised(13)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Klassitsistliku arhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Mõisaga on seotud hulk tolle aja tähtsaid ja tuntud tegelasi: Vene tsaari perekond, Keyserlingid, Otto von Bismarck.

Sisestatud: 14.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Klassitsistliku ehituskunsti paremikku kuuluv, kõrge sokliga ühekorruseline täiskelpkatusega paekivihoone. Peafassaadi keskosa rõhutab imposantne sammasportikus kuue ioonia sambaga ja rikkaliku stukkdekooriga (munavööt, rosetid, pärlnööriga ääristatud rosetikassetid jm.) Tagafassaadi eenduv keskrisaliit, mida kroonib palmettfriisiga kaunistatud kolmnurkfrontoon, avardab saali. Selle ees neobarokne betoonbalustraad. Põhiplaanis domineeris keskne ballisaal rikkaliku stukkdekooriga (uste kohal raskepärased pealmikud, akantuskonsoolid, maalitud suprapordid, lael lai stukkfriis, rosetid jm.) Saal ja ovaalsalong selle N-küljel kahe paari joonia sammastega, rikkalikult kujundatud laekarniisiga ning valgest marmorist nikerdatud kauni kaminaga. (EA)

Sisestatud: 14.10.2003.

Mälestise ajalugu


Raikküla mõisa kohta pärineb esimene kirjalik teade 1469. aastast. 1784. aastal läks Raikküla K. F. von Staalile. 1823. aastal ostis mõisa Vene rahandusminister krahv Kankrin, kes pärandas mõisa oma tütrele ja tema abikaasale, Kuramaalt pärit kuulusale loodusteadlasele, haridus- ja poliitikategelasele A. von Keyserlingile. Viimane omanik oli Alexander Keyserlingi pojapoeg filosoof Hermann Keyserling, kellele mõis kuulus kuni 1919. aasta maareformini.
Vana peahoone ehitati ümber peale 1804 a., kuid hävis tulekahjus 1817, taastati 1819-20. ehit. meister Oebergi juhatusel. Praegune ehitis pärineb 19.s. I v. Suuremad ümberehitused ka 1887.a., mil puittrepp asendati paekivist terrassiga. 1920.a. mõisa võõrandamise järgselt paigutati sinna lastekodu. 1958 alates eriinternaatkool. 1960 toimus suur tulekahju, sellest ajast hooletuses.

Sisestatud: 14.10.2003.

Meedia


Raplamaa Sõnumid 26.10.2006 Tõnis Tõnissoni artikkel "Raikküla mõis versus Raikküla kool"
http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=rubriik&teema=artikkel&ID=4727

Raplamaa Sõnumid 26.02.2014 Ivo Lambingi artikkel "Raikküla mõisa minevikust, olevikust ja tulevikust"
http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=artikkel&lookup=rubriik&ID=516233

Eesti Päevaleht 01.09.2014, Gertrud Kaljuvee ja Tuuli Jõesaare artikkel "Raikküla mõisa omanikud panid kinni puuetega laste kooli juurde viiva tee"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/raikkula-moisa-omanikud-panid-kinni-puuetega-laste-kooli-juurde-viiva-tee?id=69634865

eestielu.ee 25.09.2014, Ivo Lambingi artikkel "Mõisa taastamine tähendab hoiakute muutmist"
http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/raikkula/arvamus/moisa-taastamine-tahendab-hoiakute-muutmist.d?id=69821573

Postimees 06.06.2015, Merike Teder "Ministeerium käis kooli juurdepääsutee pärast mõisaomanikuga aasta otsa kohut"
http://www.postimees.ee/3215609/ministeerium-kais-kooli-juurdepaasutee-parast-moisaomanikuga-aasta-otsa-kohut

Sisestatud: 30.10.2006.