Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Raikküla mõisa park ja allee
Mälestise registri number 15300
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number 497
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 09.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park ja allee, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis.
Eesti aiakunsti esimene kiviktaimla.

Sisestatud: 15.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Park (3,7 ha)on sümmeetrilise ülesehitusega, kus peahoone asub pargi keskel risti pargi keskteljega.
Park rajati algselt neljaosalisena - esiväljak, peahoone tagune pargiala, ehisaed koos kiviktaimlaga ning mõisasüdamest eemale jääv parkmets.
Ringteega piiratud regulaarset esiväljakut ilmestavad väljaku külgedel sirguvad püramiidjad elupuud. Esiväljaku lõunapoolsele küljele koondatud kõrvalhoonete ansamblit eraldab väljakust kitsas üksikpuude ja põõsareaga haljastusala.
Kiviktaimlas asub Keyserlingide perekonnale püstitatud mälestuskivi.
Peahoone taha jääb avar tagaväljak, millele järgneb vabakujuline puistu. Tagaväljak on piiratud poolkaarja tiheda pärnareaga, mida poolitab peahoone tagafassaadilt kulgev vahtra puiestee. Vahtraridu on hiljuti ka täiendatud noorte puudega. Vahtraallee jätkuks on parki ääristav ringtee, mida palistavad pärnad, jalakad, saared, kased. Peahoone taguse pargiosa piiriks on kohati lagunenud ja põõsastesse kasvanud kivitara. Mõisasüdamest eemale (1,5 km) rajati looduslikust puistust kujundatud parkmets koos Keyserlingide perekonnakalmistuga. Rapla-Järvakandi maanteelt suundub mõisasüdamesse pikk vahtra-pärna-kase allee. Möödunud aegadel oli sellel ka topeltrida. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 15.10.2003.

Mälestise ajalugu


Raikküla mõisaparki hakati rajama 19. sajandi alguses, mil mõisavalitsejaks oli von Staalid. 1881. aastal rajas Keyserling Raikküla mõisa parki esimese Eesti kiviktaimla.
Säilinud ka mõisasüdame kaart 1878. aastast.

Sisestatud: 15.10.2003.