Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kabala mõisa peahoone
Mälestise registri number 15307
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 23.03.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Raplamaa 18.sajandi lõpu härrastemaja näide.

Sisestatud: 21.09.2004.

Mälestise kirjeldus


Ühekordne, kellerdatud, massiivsete proportsioonidega kivihoone, kaetud seintest pea kaks korda kõrgema kelpkatusega. Räästad kitsalt üleulatuvad, sarikakannad kujundatud. Aknad paiknevad kõikides külgedes ebaühtlaste vahedega. Akna avad pealt ümarkaarsed. Esifassaadi keskel väike eesruum, kaetud viilkatusega.Hoone läänepoolse sissepääsu ees väike palkon. Hoone keskel on jälgi Eesti ühest ruumikamast mantelkorstnast, mille sisemõõtmed on ligikaudu 4x6 meetrit (praegu kasutusel koridori osana.)

Sisestatud: 21.09.2004.

Mälestise ajalugu


Esmateated Kabala (Kappel) mõisa kohta pärinevad 1469. aastast. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Hastferite ja von Krusensternide suguvõsadele. 1797. aastal omandas mõisa Kehtna tollane omanik Frommhold von Vietinghoff. Viimaseks baltisakstest mõisahärraks oli Otto v. Lilienfeldt, kes omandas mõisa 1902. a. 1920. aastal toimunud maareformi käigus mõis võõrandati.
Aastatel 1923-1970 asus Kabala mõisa härrastemajas Kabala kool, praegu tegutseb majas Raikküla Vallavalitsus.
Varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis ilmselt 1774. aastal. Väike eeskoda ning kaaraknad pärinevad 1860test aastate ümberehitusest.

Sisestatud: 21.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Objekti asukoht ja kaitsevööndi ulatus: vaata lisa 1

Sisestatud: 22.04.2005.