15307 Kabala mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kabala mõisa peahoone |
---|---|
Mälestise registri number | 15307 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 17.06.1998 |
Registreeritud | 17.06.1998 |
X-koordinaat | 537483.14 |
Y-koordinaat | 6532549.97 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(16)
Paikvaatluse kuupäev: 26.03.20
Menetleja: Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Raplamaa 18.sajandi lõpu härrastemaja näide. |
Kirjeldus Ühekordne, kellerdatud, massiivsete proportsioonidega kivihoone, kaetud seintest pea kaks korda kõrgema kelpkatusega. Räästad kitsalt üleulatuvad, sarikakannad kujundatud. Aknad paiknevad kõikides külgedes ebaühtlaste vahedega. Akna avad pealt ümarkaarsed. Esifassaadi keskel väike eesruum, kaetud viilkatusega.Hoone läänepoolse sissepääsu ees väike palkon. Hoone keskel on jälgi Eesti ühest ruumikamast mantelkorstnast, mille sisemõõtmed on ligikaudu 4x6 meetrit (praegu kasutusel koridori osana.) |
Ajalugu Esmateated Kabala (Kappel) mõisa kohta pärinevad 1469. aastast. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Hastferite ja von Krusensternide suguvõsadele. 1797. aastal omandas mõisa Kehtna tollane omanik Frommhold von Vietinghoff. Viimaseks baltisakstest mõisahärraks oli Otto v. Lilienfeldt, kes omandas mõisa 1902. a. 1920. aastal toimunud maareformi käigus mõis võõrandati. |
Kaitsevööndi ulatus Objekti asukoht ja kaitsevööndi ulatus: vaata lisa 1 |