Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kabala mõisa park
Mälestise registri number 15308
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 08.08.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna varaklassitsistlikku mõisaansamblisse kuuluva segastiilis pargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 17.06.1998.

Mälestise kirjeldus


Kabala suurest metsapargist, mis hõlmas nii paisjärve kaldaid, kui ümbruskaudseid metsaalasid, on säilinud vaid väike (ca 2ha) peahoone lähiümbruse pargiosa.
Esiväljak on kitsas ja pikk, selle haljastus pärineb kodanlikust ajas või on veelgi noorem. Esiväljak on piiratud kõrgemate puude ja põõsagruppidega, osaliselt ka kõrvalhoonetega.
Peahoone tagune pargiosa laskub terrassidena Konuvere jõeni. Esialgse planeeringu järgi rajati maja taha muruplats iluaiaga, mida hobuserauakujuliselt ümbritsesid pärnaalleed. Praeguseks on see pargiosa metsistunud ja pärnaallee enamuses hävinud. Lisaks kodumaistele puuliikidele ilmestavad seda pargiosas ka mitmeid võõrpuuliigid.
Läänest piirab parki kivimüür, millele lisandub pärnaallee. Allee kulgeb ka pargi idapiiril ning Kabala mõisa juurde toova maantee ääres. Kabala-Kuusiku maantee ääres märgistavad parki sissesõitu väravapostid.
Pargist itta jääb maakivimüüriga piiratud ala, kus oli mõisa puuviljaaed. Kunagi asusid siin lillemaja ning triiphooned, viimases kasvatati näiteks ka ananasse ja viinamarju. Praeguseks on aiamajad ning kasvuhooned hävinud.
Maantee ääres, osaliselt juba kivimüüri kasvanud, sirgub võimas tamm. See on üks maakonna võimsamaid tammesid, mille ümbermõõt on 5,2 m ja kõrgus 24 m
Peamise pargipuistu moodustavad vaher, jalakas, saar, pärn. Esineb ka hõbepaju, toomingat ja mõningaid introdutsente.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 21.09.2004.

Mälestise ajalugu


Pärast varaklassitsitlikus stiilis härrastemaja valmimist 1774 rajati ka park, sellest ajast on alles osaliselt fragmendid pärnaalleedest. Regulaarstiilis park on rekonstrueeritud vabakujuliseks 19.s. keskel, suuremate ümberehitustööde perioodil.

Sisestatud: 21.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Objekti asukoht ja kaitsevööndi ulatus: vaata lisa 1

Sisestatud: 22.04.2005.

Meedia


Arhiivimaterjalid
Mõisa asendiplaan 1897. aastast - RAA f. 2469, nim 1, sü 710

Sisestatud: 21.09.2004.