Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kabala mõisa vesiveski
Mälestise registri number 15315
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu-veskihoone (109013547)

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Veskihoone, Vesiveski, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Vesiveski, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Raplamaa ühte esimesse varaklassitsitliku ansamblisse kuuluv majandushoone.

Sisestatud: 21.09.2004.

Mälestise kirjeldus


Suuremas osas ühekorruseline, möldri eluruumide osas väljaehitatud katusekorrusega krohvitud kivihoone, kaetud viilkatusega. Väljaehitused teisel korrusel ja vintskapid puidust. Liigendatud, koosneb mitmest eri korpusest(nn. veskikojast ja möldriruumidest), osa juurdeehitusi hilisemad. On säilinud toredad tiheda 20- ja 30- ruudujaotusega aknad. Jahvatusseadmed veskikojas käivitas turbiin. Sisseseade olemas.Töötab villaveskina.

Sisestatud: 18.11.2004.

Mälestise ajalugu


Ehitatud 19.sajandil.Esimene kirjalik teade veski kohta on aastast 1874 kui mõisa vesiveskis töötas sulane kes elas kohapeal. 1909. aastal tehti suurem ümberehitus mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Peale Otto von Lilenfeldi lahkumist 1919.aastal anti kogu mõisa vara üle Eesti Põllumajandusministeeriumile. Veskis hakkasid töötama rentnikud. 1932.aastal ostis veski koha Otto Timberg ja uus peremees ehitas hoonet suuremaks, veski töötas nii vilja - kui villaveskina. Sellisena on ta säilinud tänaseni. 1993.aastal hooned tagastati endise omaniku järglastele ja sellest ajast kuulub veski perekond Pettaile.

Sisestatud: 21.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus vt. lisa 1

Sisestatud: 26.01.2005.