Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Alu mõisa park
Mälestise registri number 15324
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(18)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna 19.s. mõisaansamblisse kuuluva vabakujundusliku
maastikupargi tüüpiline näide.


Sisestatud: 20.09.2004.

Mälestise kirjeldus


Suure, ca 12 ha, vabakujulise planeeringuga Alu pargi puhul on hästi märgatav traditsiooniline pargipuistu kompositsioon: keskosa lagedate alade ja hõreda puistuga, äärealad tiheda pargipuistuga.
Pargi võib jagada kaheks osaks, mida teineteisest eraldab parki ida-lääne suunas läbiv tee. Esimese osa moodustab peahoone lähim ümbrus, teise osa aga parki poolitavast tees lõunasse jääv pargiala.

Pargi põhjaosas paiknev mõisa peahoone jääb muust pargist veidi kõrgemale. Peahoone ette jääb väike esiväljak, mida ääristavad pügatud hekk, puud ja põõsad. Suur tagaväljak lõpeb kuusereaga. Tagaväljakule järgnevat pargipuistut ilmestavad väikesed tiigid, pügatud põõsahekid, puudegrupid ja üksikpuud, jalgrajad, istepinkidega puhkekohad ja palliplats. Siin-seal peahoone taga võib märgata vanu kände, mis annavad tunnistust kunagisest puude paigutusest. Samuti võib leida ka pargi uuendamiseks istutatud noori puid (kuused, lehised, tammed). Peahoone taga on mõisaaegadel olnud väike terrassaed.
Lõunapoolsest pargiosast hõlmab enamiku alast tiikidesüsteem. Tiike varustab veega Nihu oja. Lookleva kaldajoonega veesilmadest kaks jäävad pargi lääneserva, nende vastas üle tee asub aga kõige suurem kolme saarega tiik. Saared on puude kaetud, suurimale neist viivad kaarjad sillad. Idast ja lõunast ümbritseb suurt tiiki tihe pargipuistu, mille koosseisus võib leida nii kodumaiseid leht- ja okaspuid kui ka eksoote. Ka seda pargiosa on uuendatud noorte puudega.
Alu park on keskmise liigirikkusega. Enamiku moodustavad kodumaised puud-põõsad: kuused, männid, kased, haavad, lepad, pärnad, vahtrad, tammed, saared, kuslapuud, sarapuud, toomingad, pihlakad jt.

Sisestatud: 20.09.2004.

Mälestise ajalugu


Mõisapark on rajatud 19. sajandi III veerandist kuni 20. sajandi alguseni
Pargi uuendamiseks ja rekonstrueerimiseks on koostatud mitmeid projekte. On teada, et 1959. aastal viidi läbi tiikide puhastamine ja suurem pargi korrastamine (Tamm, 1972). 1967. aasta sügistormis sai mõisapark tugevasti kannatada, kokku hävis 96 puud (Tamm, 1972).
1975. aastal koostas Kaarepere ST Haljastusgrupp pargi rekonstrueerimisprojekti (autor Ü. Sokk). Küllaltki suures ulatuses viidi projekt ka läbi. Tööde käigus teostati kujundusraie, istutati põhiliselt kodumaiseid tammesid, vahtraid, kuuski, rajati teedevõrk

Sisestatud: 20.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


50m mälestise perimeetrist väljapool.

Sisestatud: 30.11.2016.

Meedia


- Maiste, J., 1990. “Rapla mõisaarhitektuuri “kuldsel ringil””. Kunstist Eestis läbi aegade. Tallinn, lk 106-133
- Maiste, J., 1996. Eesti mõisad. Tallinn, 456 lk
- Paidla, A., 1991. Raplamaa siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, 192 lk
- Ranniku, V., 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rapla rajoon. Tallinn MKameti arh nr A-65
- Rapla rajooni pargid, 1980. M. Vare (koostaja). Ü/K "Metsaprojekt" Eesti Metskorralduskeskus. Tallinn
- Sakk, I., 1997. Alu (Rapla mk asuvast Alu mõisast) - Kodustiil, 1997, nr 10, lk 78-81
- Sakk, I, 2002. Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn, 367 lk
- Tamm, H., 1972. Põhja-Eesti pargid. Tallinn, lk 37-39
- Wells, A., 2001. Eestimaa mõisate teejuht
- Winkler, F., 1999. Aruanne Eestimaa Aiandusseltsi instruktori tegevusest. Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetused X. Tartu, lk 97-125
- www.mois.ee/v_harju.harju.htm#rapla - 10.12.2002
- www.muuseum.harju.ee/Moisad - 10.12.2002

Sisestatud: 20.09.2004.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 3 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Alu pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 02.03.2009.