Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuusiku mõisa peahoone
Mälestise registri number 15329
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna kompaktse, varaklassitsistliku, paremini säilinud mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 10.10.2003.

Mälestise kirjeldus


18.s. IV v. ehitatud põhiosas ühekorruseline mansardkatusega puidust peahoonet on hiljem korduvalt rekonstrueeritud. Esifassaad on klassitsistlik, katusepinda lõikub 2-korruseline kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, ebaharilik on sissepääsude paiknemine tiibadel. Aknaid ja lünetikujulise valgmikuga ukseavasid rõhutavad laudpiirded. Tagafassaadil on neogooti stiilis veranda. Saalis on säilinud varaklassitsistlik stukkdekoor ja krateerimismotiiviga reljeefkividest pottahi. (EA)

Sisestatud: 10.10.2003.

Mälestise ajalugu


Kuusiku (Saage) on iidne mõisakoht, esimesed teated pärinevad juba 1467. aastast
15. sajandi lõpust kuulus mõis Wrangellide perekonnale. G. G. Hastferist sai mõisahärra 1714. aasta paiku. Kuusiku tuntumateks omanikeks on aga Lilienfeldt’id, kes omandasid mõisa 1820. aastal
1924. aastal asutati Kuusiku mõisahoonesse Riigi Põllutöö Katsejaam. Põllumajandusteadustega tegeleti siin üsna pikka aega. 1940. aastal, seoses sõjaväebaasi ja lennuvälja väljaehitamisega Kuusikule, kasutati mõisahoonet vene lendurite elamuna (Sakk, 2002).
Praegu asub peahoones lasteaed.
Härrastemaja on põhiosas ehit. 18.s. IV v. Hiljem korduvalt rekonstrueeritud.

Sisestatud: 10.10.2003.