Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuusiku mõisa park
Mälestise registri number 15330
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Üks piirkonna paremini säilinud mõisakompleks ümbritsev erinevatel aegadel rajatud liigirikas park.

Sisestatud: 10.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Kuusiku mõisa park on rajatud ulatuslikule alale (18 ha) Vigala jõe paremale kaldale. Jõgi on selles osas üles paisutatud ja kannab Altveski paisjärve nime.
Esiväljak on ristkülikukujuline hoonetega piiratud ala, mida ümbritsevad teed ja läbivad rohtunud jalgrajad. Väljaku poolitab kaheks osaks seda risti läbiv põõsarida. Peahoone esist ala liigestavad ka puudegrupid ning üksikpuud. Esiväljakule ja peahoone keskteljele suundub maanteelt pikk kaherealine allee.
Peahoone tagafassaad on suunatud jõele. Kunagi avatud vaade jõele ja jõesaartele on tänaseks kõrgete puudega varjatud.
Lääne ja edela suunas laiuv parkmets on kuuseenamusega looduslik puistu, kuhu on istutatud ka eksootliike. Esiväljakust eraldab parkmetsa endine mõisa puuviljaaed, kus praegu on väike kooliaed ja laste mänguväljak. Parkmetsas vahelduvad tihedad puistud pargilagendikega. Välude äärtel on puud paigutatud kontrastselt kask-kuusk-nulg. Siia on rajatud ka palliplatsid, lõkkekoht, tantsu- ja kiigeplats.
Reljeef on pargis üldiselt tasane. Metsapargi idapiiril on kaks tiiki, mis rajati parki juba 19. sajandi lõpul. Tiigid on omavahel ja jõega ühenduses kanalite kaudu. Ida-lääne suunas läbib parkmetsa sirge puiestee. Puiesteed ilmestavad ka väikesed sillad.(Pargiankeet, 2002)


Sisestatud: 10.10.2003.

Mälestise ajalugu


Park rajatud kolmeosalisena. Kõige vanem on 19. sajandi I poolel rajatud peahoone ette jääv pargiosa regulaarse esiväljaku ja puiesteega. Teise osa moodustas peahoone tagune kaunite treppidega jõele toetuv terrassaed, rajatud ilmselt umbes samal perioodil. Jõgi ühendas seda osa kolmanda pargiosaga, mille moodustas vabakujulise teedevõrguga looduslik parkmets koos tiikidega, rajatud 19.s. lõpul.

Sisestatud: 10.10.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 22.02.2016.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 4 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Kuusiku pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, suurvidevlane.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 02.03.2009.